/nginx/o/2019/03/29/11906028t1h0bf4.jpg)
Õiguskantsleri poole pöödus kahte last üksi kasvatav lapsevanem, kes avastas, et 2018. aasta maksumuudatuste tõttu saab ta tuludeklaratsiooniga tagasi oluliselt vähem raha kui mullu, sest toitjakaotuspension arvestatakse nüüd pensionitega sarnaselt maksustatava tulu alla. Õiguskantsleri hinnangul on kehtiv maksusüsteem pannud vanema kaotanud pered teistega võrreldes halvemasse olukord.
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöödus kahte last üksi kasvatav lapsevanem, kes palus abi ja nõu, sest lastele makstava toitjakaotuspensioni tõttu ei saa ta täiel määral kasutada laste eest ettenähtud maksuvaba tulu mahaarvestamise võimalust.
Toitjakaotuspension arvestatakse nimelt maksustatava tulu hulka ja see omakorda vähendab vanemale ettenähtud maksusoodustust.
Õiguskantsler selgitas, et lapsevanemal, kes peab ülal vähemalt kahte alaealist last, on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1848 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta.
Õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanema laps saab toitjakaotuspensioni 144 eurot kuus, see tähendab 1728 eurot aastas. Vanemal on õigus alates teisest lapsest maha arvata täiendav maksuvaba tulu, mida on alates 2018. aasta maksumuudatustest vähendatud toitjakaotuspensioni võrra.
Antud juhtumil arvestatakse 1848 eurosest maksuvaba tulust maha 1728 eurot toitjakaotuspensioni. Seetõttu saab õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanem oma maksustatavast tulust täiendavalt maha arvata vaid 120 eurot aastas. Kui teisele lapsele makstav toitjakaotuspension oleks aastas 1848 eurot või suurem, ei oleks vanemal õigust mingit täiendavat maksuvaba tulu maha arvata.
«Enne 2018. aastat ei mõjutanud toitjakaotuspensioni saamine täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust. Seda seetõttu, et 2018. aastal kaotas riigikogu seoses astmelise maksuvaba tulu kehtestamisega pensionide, ka toitjakaotuspensionide osas täiendava maksuvaba tulu. See omakorda vähendab vanemale ettenähtud maksusoodustust,» selgitas õiguskantsler.
Õiguskantsler: vanema kaotanud lastega pered ei peaks saama väiksemat maksusoodusust, kui pered, kus mõlemad vanemad on elus
«Riik maksab vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni selleks, et aidata katta laste ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Olemuslikult sarnaneb toitjakaotuspension lastest eraldi elava vanema makstava elatisega. Toitjakaotuspensioni maksab riik, sest laste ülalpidaja on surnud. Kehtiv maksustamise kord on seadnud vanema või vanemad kaotanud lastega pered maksusoodustuse kasutamisel kõigi teiste peredega võrreldes halvemasse olukorda,» kirjutas Madise.
Lisaks toob ta välja, et kui mõlemad vanemad elavad ja kasvatavad lapsi koos, ei vähenda vanemate teenitud ja laste ülalpidamiseks mõeldud raha ühelgi juhul laste eest maha arvatava täiendava maksuvaba tulu suurust. Veel enamgi, kui vanemad on lahutatud ja üks vanematest maksab laste ülalpidamiseks elatist, ei piira see lapse eest täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust, sest elatis ei ole lapse maksustatav tulu.
«Ei ole alust arvata, et pered, kus mõlemad vanemad on elus, vajavad maksusoodustuse näol riigilt rohkem toetust kui vanema kaotanud lastega pered. Ka ei saa laste ja perede erinevat kohtlemist õigustada pelgalt argumendiga, et maksu- ja pensionisüsteem on lihtsalt nõnda kujundatud,» rõhutab Madise.
Ei ole alust arvata, et pered, kus mõlemad vanemad on elus, vajavad maksusoodustuse näol riigilt rohkem toetust kui vanema kaotanud lastega pered.
Õiguskantsler toob välja, et kui riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjon leiavad, et antud olukord ei ole riigikogu tahtega kooskõlas, siis tuleks tulumaksuseadust muuta nii, et toitjakaotuspension ei vähenda täiendavat maksuvaba tulu. Samuti on riigikogul võimalus toitjakaotuspension tulumaksust vabastada. Ka sel juhul ei mõjutaks toitjakaotuspension enam täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust.
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)