/nginx/o/2019/04/19/11963569t1hd214.jpg)
Starbucks veab vägikaigast ettevõtja Daniela Dalberg-Dyagelevaga, kelle nimele registreeritud kaubamärk on maailma suurima kohvikuketi hinnangul äravahetamiseni sarnane nende ikoonilise logoga. Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon andis õiguse Eesti ettevõtjale, siis maakohus tuvastas kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.
Patendiamet otsustas 2016. aastal registreerida Tatjana Birjukova nimele kaubamärgi «Coffee House + kuju» mitmete kaupade ja teenuste, sealhulgas kohvimasinate, kohvi ja kohvikute osas. Birjukova on Daniela Dalberg-Dyageleva endine nimi, varem on ta kandnud Creditinfo andmetel ka Tatjana Birevi nime.
/nginx/o/2019/04/18/11962067t1h26ea.png)
Naine asutas 2015. aastal ettevõtte Coffee House OÜ, mis tegeleb Indoneesiast ja Itaaliast kohvi importimise ja Eestis müümisega.
Tunamullu teenis ettevõte 2,2 miljoni euro suuruse käibe juures 69 000 eurot puhaskasumit. Kodulehe teatel on kohvi valik suunatud kohvisõprade vajaduste optimaalsele rahuldamisele. Alates möödunud aasta maikuust on Coffee House'i ainuaktsionäriks Ilya Dyagelev, kes on samuti kandnud perekonnanime Birev.
Kaubamärgi registreerimist märkas ülemaailme kohvihiiglane Starbucks, kes esitas 2016. aasta juulis tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse, kuna näeb patendiameti registreeritud kaubamärgis liigseid sarnasusi enda sümboolikaga.
Starbucksi hinnangul puudub Coffee House'i asutajal õigus kaubamärgile, kuna nimetatud tähise osas esinevad kaubamärgiseaduses sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud. Nimelt ei saa seaduse kohaselt õiguskaitset tähis, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga.
«Taotlus vaidlustatava tähise registreerimiseks on esitatud pahauskselt, see on äravahetamiseni sarnane Starbucksi varasemate kaubamärkidega ja võib kahjustada ja ära kasutada nende tugevat eristusvõimet ja mainet,» märkis üleilmse kohvikuketi esindaja vaidlustuses.
«Starbucks avas oma esimese kaupluse 1971. aastal Seattle'is. 1982. aastal hakkas varustama kohvikuid ja espressobaare kohviga. 1984. aastal mindi üle nii-öelda kohvimajade kontseptsioonile. 2015. aastaks oli kõikjal maailmas 22 519 Starbucksi kohvikut, igal nädalal enam kui 70 miljonit külastajat ning enam kui 50 miljonit Facebooki järgijat. Ühtlasi on vaidlustaja börsiettevõte,» põhjendati komisjonile. See, et Eesti ettevõtjal võiks õigus olla, polevat võimalik.
«2014. aastal oli Starbucksi brändi (roheline logo) väärtus hinnanguliselt ligi 25,8 miljardit dollarit, olles kogu maailma mastaabis 31. kohal, edestades näiteks BMW, Nike'i, ZARA, Subway, Ikea jt brändide väärtust.»
Tõestamaks, et kohvikuketi kaubamärki tuntakse ka Eesti tarbijate hulgas, lisati vaidlustusavaldusele valik Eesti meediaväljaannete ja veebilehtede artikleid ja muid materjale. «Artiklitest nähtuvalt räägitakse Starbucksist kui Eesti tarbijatele tuntud, maailmakuulsast brändist, kelle saabumist Eestisse pikisilmi oodatakse. Samuti on mitmes artiklis käsitletud Starbucksi edulugu näitena hästi töötavast ärimudelist.»
Lisaks tuuakse välja mitmeid Euroopa Kohtu kaasuseid kaubamärgivaidlustest ja fakt, et Euroopa Liidus on Starbucksi kaubamärk registreeritud 1997. aastast.
Starbucksi esindaja hinnangul on visuaalsest aspektist vastandatavad kaubamärgid oma kujundustelt väga sarnased, peaaegu kokkulangevad.
Taotleja kaubamärgi kujunduslik, eristusvõimeline osa langeb kokku varasemate kaubamärkide kujundusega: see koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas.
Dalberg-Dyageleva edastas tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kirjaliku seisukoha, milles rõhutab, et pole taotluse esitamisel pahauskselt tegutsenud ja selles osas pole ka tõendeid. Kaubamärgi registreerimise protseduur on seadusega reguleeritud ja otsuse kaubamärgi registreerimise kohta võtab vastu Patendiamet, mitte taotleja ise.
Samuti polevat tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Ainus, mis võib käesoleval juhul võrreldavate kaubamärkide puhul olla sarnane, on nende ümmargune kuju, kuid see pole taotleja hinnangul aluseks jätta tema kaubamärk õiguskaitseta.
Sellisel juhul tekiks küsimus, miks on patendiameti registrisse kantud Reval Café või Coffeeshop Company kaubamärgid.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon märkis, et vaidlustaja kaubamärgis on kesksel kohal ja esmajärjekorras märgatav sõna «Starbucks». Nimetatud sõna on USA firma märgis silmapaistev ja suure eristusvõimega, mistõttu on komisjoni hinnangul tegemist kaubamärgi kõige domineerivama elemendiga. Sellega sarnaseid ega ligilähedasigi elemente Coffee House'i kuju ei sisalda.
Samuti puudub kolme kohvioa kujutisel igasugune sarnasus Starbucksi näkineiuga. Peamiselt eelmainitud põhjustel leidis komisjon, et kaubamärgi registreerimine pole vastuolus seadusega.
Komisjon möönis, et Starbucksi kaubamärk võib vaatamata kohvikuketi Eestis mittetegutsemisele olla Eesti tarbijate seas teatud määral tuntud ja sellel on Eestis teatav positiivne kuvand.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon nõustus Dalberg-Dyagelevaga, et Starbucksi väited tema pahauskse tegutsemise kohta pole põhjendatud ega tõendatud. Komisjoni selgituste kohaselt on Starbucksi ja Coffee House'i kaubamärgid piisavalt erinevad, mistõttu ei leia komisjon ka seda, et taotleja on soovinud omastada Starbucksi varasema kaubamärgiga seotud maineväärtuse.
Peamiselt eeltoodud põhjustel jättis tööstusomandi apellatsioonikomisjon Starbucksi vaidlustusavalduse rahuldamata. Kuid Starbucksil oli aega kolme kuu jooksul esitada hagi, mida ka tehti.
Harju maakohtu neljapäeval avalikustatud lahendist selgub, et kohus rahuldas Starbucksi hagi ja tuvastas Coffee House'i kaubamärgis õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kuna kohtuotsus pole jõustunud, ei soovinud kohus oma otsust täpsemalt kommenteerida.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)