/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2016/02/25/5092203t1he4a6.jpg)
Mööblitootja Standardi juhi ja Eesti Raudtee nõukogu liikme Enn Veskimäe sõnul oli president Kersti Kaljulaidi otsus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuda väga õige ja julge samm, sest «laua taga on õigem olla kui menüüs».
Veskimägi: laua taga on õigem olla kui menüüs (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd on ots lahti tehtud ja loodan, et ka tulevane valitsus hakkab kuidagimoodi suhtlema oma [Venemaa] ametivendadega, vaatamata sellele, et on sanktsioonid,» ütles Veskimägi.
Ta meenutas, et valitsuse liikmed pole viis aastat isegi Venemaal mitte käinud.
«Kui toome näiteks Läti, siis nende ministrid käivad hästi tihedalt. Transpordiminister näiteks – kellest ikkagi väga palju Venemaa transiit ka läbi Eesti sõltuks – on möödunud aastal neljal korral kohtunud oma ametivendadega Moskvas,» rääkis Veskimägi.
Kõige olulisem on tema sõnul see, et nüüd on ots lahti tehtud ja loodetavasti hakkavad ka järgmise astme ametnikud ja poliitikud Venemaal käia ja hakata vaikselt suhteid taastama.
Mis puutub uude valitsusse, siis Veskimäe sõnul pole meil sellega põhjust kelkida. «Pigem tuntakse meile kaasa.»
«Vaatamata sellele, mis meil toimub, pidas Putin väga julgeks sammuks Kaljulaidi poolt ja ma tunnustan samamoodi presidenti. Tahaks isegi öelda seda, et vaatamata sanktsioonidele ei peaks olema meie poliitikud esirinnas nende karmistamiste või pikendamiste osas,» rääkis Eesti Raudtee nõukogu liige.
«Mind kõige rohkem häirib see, et me oleme alati rohkem usklikud kui Rooma paavst!» ütles Veskimägi. «Kui Euroopa kaalub, siis meie oleme üks esimesi, et jah, tulebki karmistada. Peaksime olema vaoshoitud ja sellega hoiakseime ühteteist, laseks mõnel majandusharul toimetada.»
Kuigi Eesti on koos Läti ja Leeduga sanktsioonide osas nii-öelda ühel mänguväljal, ületab lõunanaabrite raudtee kaubamaht Eesti oma enam kui kolmekordselt.
«Nemad teevad aastas umbes 50 miljonit tonni, meil on see napilt 13 miljonit. Rahas on 10 miljonit tonni 100 miljonit eurot majandusele, kui vahe on kolmekordne, siis on lihtne arvutada, et oleme üle 300 miljoni euro kaotanud.»