Endise peaministri ja ärimehe Tiit Vähi sõnul on Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine tähtis sündmus, kuna naabrid peavad omavahel suhtlema. Kuigi suurt läbimurret või lepet ta kohtumisest ei oodanud, võiks see olla esimene samm suhete normaliseerumise teel.
Tiit Vähi: naabrid ei pea ühte meelt olema, aga suhtlema peab (9)
Vähi ütles eile Postimehele, et käis saatkonna avamisel kohal, et olla ajaloolise sündmuse juures. Vähi sõnul on Eesti ja Venemaa presidendi kohtumine tähtis sündmus, kuna naabrid peavad omavahel suhtlema.
«Naabrid ei pea kõigis ühte meelt olema, kuna iga riik on oma huvide eest väljas. Aga suhtlema peab,» ütles Vähi.
Ta meenutas oma kunagist kohtumist peaministrina tollase Venemaa valitsusjuhi Jegor Gaidariga. «Ma ütlesin talle, et mina olen Eesti patrioot ja Eesti huvide eest väljas ja tema Venemaa patrioodina Vene huvide eest väljas. Kuid omavahel me suhtlema peame. Gaidar surus selle peale mu kätt ja ütles, et oleme leidnud ühise keele,» meenutas Vähi.
Kaljulaidi ja Putini kohtumiselt Vähi suurt läbimurret ei oota. «Kõige olulisem on, et kohtumine toimub ja see võib olla esimene samm meie suhete normaliseerumise teel,» rääkis Vähi.
Möödunud nädalal rääkis Sillamäe sadama suuromanik Postimehele, et Eesti transiidi suurim pudelikael on selles, et peame end väikseks perifeerseks riigiks ja näeme Venemaad kurja naabrina, kes tahab meile kallale tulla.
Ta leidis, et tegelikult on Eestil väga hea transiidimaa asukoht, mis pakuks meile suurepäraseid ärivõimalusi. «Asume lausa Euroopa südames,» ütles ta, tuues näiteks, et Lissabonist Eestisse on 3000 kilomeetrit ja Eestist Uuraliteni, mis on geograafilise Euroopa idapoolne lõpp, on 2000 kilomeetrit.
«Aga meie sellega ei arvesta,» kurtis ettevõtja majandusministeeriumis toimunud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamise avaüritusel. «Meie lähtume sellest, et oleme väike riik ja et sealpool Narva jõge on kuri Venemaa, kes tahab meile kallale tulla ja kellega me koos töötada ei saa. Me kehtestame talle sanktsioone,» ohkas Vähi.