/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/04/17/11957589t1hdc5d.jpg)
If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul on kirikute ja pühakodade kindlustamine Eestis tavapärane, kuid kahjuks võib sama öelda ka õnnetuste kohta.
Kindlustusfirma: kirikutega juhtub sageli õnnetusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sondla sõnul näitab viimase viie aasta statistika, et kindlustusega sõlmitud 70 kindlustuslepingust on 20 korral esinenud kindlustusjuhtum. «Pooled kahjujuhtumistest on seotud vandalismiga, kui lõhutakse näiteks kirikute aknaid ning teine pool õnnetustest on seotud tormide ja tulekahjudega. Kui vandalismi puhul jäävad kahjud tavaliselt mõne tuhande euro juurde, siis tulekahjude korral võvad need küündida ka 100 000 euroni,» selgitas ta pressiteates.
Kirikute kindlustamine vajab spetsiaalset hindamist
Pühakodade ehitiste ja vara kindlustamine ei ole Sondla sõnul kaugeltki sarnane kortermajade või ärikinnisvara kindlustamisega.
«Kui ehitiste seisukorra ja konstruktsioonide hindamine on tavapärane, siis tihtipeale on hoones asuvad esemed oma olemuselt unikaalsed ning nende hinda on keeruline määrata. Sel juhul peame leidma koos kindlustusvõtjaga vara taastamise maksumuse ning määrame iga eseme maksimaalse kindlustussumma,» selgitas Sondla.
Kindlustusmakse suurused on väga erinevad
Kindlustamise peamiseks tingimuseks on see, et kirik peab olema regulaarselt kasutatav, mitte tühjalt seisev või silmnähtavalt remonti vajav hoone.
«Kindlustusmakse suurus sõltub konkreetsest hoonest, selle suurusest ja sisustusest. Iga kirik ei soovi kindlustada hoones asuvat vara, osadel juhtudel on kindlustatud vaid hoone. Eesti kontekstis on tavapäraselt kirikute kindlustusmaksed suurusjärgus paarsada kuni paar tuhat eurot aastas,» lisas Sondla.