:format(webp)/nginx/o/2013/11/25/2645804t1h54b6.jpg)
TalTechi inseneriteaduskonna professori Jarek Kurnitski sõnul peab Jumalaema kiriku sarnastes väärtuslikes hoonetes olema kas pidev valve või automaatsed tulekustutussüsteemid, sest sellist kultuuri- ja kunstiväärtuste hävimist ei saa me tänapäeval aktsepteerida.
«Sellised põlengud nagu Pariisi Jumalaema kirikus võivad juhtuda igal pool,» toonitas Kurnitski. Ta lisas, et tulekahju võib levida loetud minutitega ja ka antud juhul ei olnud enam võimalik katedraali katust päästa. Hoone ise oma kahe suure torniga õnnestus siiski päästa ja see kindlasti taastatakse.
«Ajalooliselt teame, et enamik vanu katedraale on põlenud ja taastatud, kuid tänapäeval me sellist kultuuri- ja kunstiväärtuste hävinemist aktsepteerida ei saa. Väärtuslikes hoonetes peab olema kas pidev valve või veel parem automaatsed tulekustutussüsteemid,» lisas ta.
Automaatne tulekustutussüsteem, kus vett pihustava sprinklersüsteemi kujul, on Kurnitski sõnul ainuke kindel lahendus, mis tulekahjut ära hoiab. «Kõrge vee rõhuga sprinklersüsteemid töötavad väga väikese veekogusega, pihustudes suurem osa veest aurustub ning veekahjustused on minimaalsed. Süsteem võib reageerida kas suitsule või temperatuurile ja käivitub automaatselt,» lisas ta.
«Tuleohutus on osa ehitamise ja hoonete ekspluatatsiooni argipäevast ning sellega mängida ei saa. Ka meil nurisetakse tihti rangete tuleohutuse nõuete üle, aga sellised õnnetused näitavad ilmekalt nõuete põhjendatust,» ütles Kurnitski.
Ka Eesti väärtuslikemates hoonetes on tema sõnul tulekustutussüsteemid, mis hoolitsevad hoonete säilimise eest. «Tavahoonetes tulepüsivusnõuded keskenduvad inimeste turvalisusele, tagades selle, et hoonest oleks võimalik teatud aja jooksul väljuda, mille järel hoone ise võib piltlikult öeldes maha põleda,» sõnas ta.
Prantsusmaa pealinnas Pariisis süttis esmaspäeva õhtul Notre Dame'i katedraal ehk Jumalaema kirik. Arvatakse, et tulekahju põhjus võib olla seotud renoveerimistöödega.
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)