Tuhanded inimesed nõuavad Tallinna Veelt hüvitist (3)

BNS
Copy
Tallinna Vesi pakub tänaseni teenust 2011. aasta hinnakirja järgi, mida toona konkurentsiametiga kooskõlastada polnud vaja. Tallinna Vee finantsdirektor osutab, et Tallinna veevärk on üks väheseid, kui mitte ainus teenus, mis nende aastate jooksul pole kallimaks läinud.
Tallinna Vesi pakub tänaseni teenust 2011. aasta hinnakirja järgi, mida toona konkurentsiametiga kooskõlastada polnud vaja. Tallinna Vee finantsdirektor osutab, et Tallinna veevärk on üks väheseid, kui mitte ainus teenus, mis nende aastate jooksul pole kallimaks läinud. Foto: Sander Ilvest

Eesti Omanike Keskliit on Tallinna Vee klientidelt kogunud üle 500 avalduse aastate jooksul makstud liigkõrge tariifi eest hüvitise nõudmiseks.

«Arvestades, et enamus on ühistud ja ühistu taga võib olla sadu omanikke, siis huvilisi on tuhandeid. Huvilised võivad jätkuvalt omanike keskliidule või korteriühistute liidule endast märku anda,» ütles omanike keskliidu juht Priidu Pärna BNS-ile.

Kui kuu aega tagasi kirjutas Postimees, et Tallinna Veelt küsib kõrge veetariifi eest hüvitist ligi 400 klienti, siis nüüdseks on see arv kasvanud ligikaudu 100 võrra. Seejuures on huviliste seas ka kümme ettevõtet.

Pärna lisas, et võimalikku kohtusse pöördumist on veel vara prognoosida, sest kohtusse minnakse siis, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.

«Hetkel tegeleme õigusanalüüsi tellimisega, et paika panna hetke olukord ning selgeks teha omanike tõendamiskohustuse ulatus, see tähendab, mida me peame suutma tõendada hinna ülemäärasuse osas,» rääkis Pärna.

«Keeruliseks teeb olukorra see, et konkurentsiamet jättis kooskõlastamata Tallinna Vee uue hinnataotluse eelmise aasta lõpus ja Tallinna Vesi on selle vaidlustanud kohtus ning konkurentsiameti otsus ei ole seega ka jõustunud ning avalik,» lisas ta.

Konkurentsiamet tegi mullu 6. detsembril AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse hoiatuse, et rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu ning seega vee ja reovee teenuse hinnad ei ole kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega.

Ameti hinnangul on põhjendatud müügitulu 35 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kehtivate veeteenuse hindadega teenib Tallinna Vesi veel kõrgemat müügitulu ehk 46 miljonit eurot, kui hinnataotluses taotleti ehk 45 miljonit eurot, peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse koguhind tarbijale olema kehtivast hinnast 25 protsenti madalam.

Praegu kehtivate hindade alusel kujuneb kaalutud keskmiseks hinnaks 2,31 eurot kuupmeetri kohta. Konkurentsiamet on seisukohal, et põhjendatud hinnaks saab pidada 1,74 eurot. Seega on kehtivad hinnad põhjendatud hinnatasemest 0,57 eurot võrra kõrgemad.

Konkurentsiamet jõudis hinnamenetluses järeldusele, et nii ettevõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega kui ka praegu rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu on põhjendamatult kõrge ega vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud hinnakujunduse põhimõtetele.

Ettevõte oli hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda ülemäärase saastetasu ja erakorralise kulumikomponendiga lisatulu, mida konkurentsiamet ei saanud hinnata seadusega kooskõlas olevaks, teatas amet.

Aprilli alguses sai ettevõte juba kolmandat korda lisaaega, et esitada omapoolsed kommentaarid veeteenuse hindade kujunemise aluseks olevate hinnakomponentide kohta. Tallinna Vesi peab kommentaarid esitama 23. aprilliks.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes ettevõttele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel käinud kohtuvaidlus. Tallinna Vesi kaotas 2017. aasta detsembris ka riigikohtus, aga endiselt kestab tariifivaidlus Maailmapanga juures tegutsevas rahvusvahelises vahekohtus (ICSID).

Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik kohtuotsuse järgselt nõuda AS-ilt Tallinna Vesi kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist, aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.

Eesti Omanike Keskliit otsib seejuures jätkuvalt huvilisi, kes soovivad esitada nõude Tallinna Vee vastu, et aastate jooksul makstud liigkõrge tariifi eest hüvitist nõuda.

«Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit asuvad välja selgitama huvilisi, kes on Tallinna Veega lepingulises suhtes ja soovivad esitada vee-ettevõtjale tagasinõude ülemääraselt makstud teenusehinna osas. Võimalik on ka veehinna tasaarveldamine tulevikus tarbitava teenuse maksumusega. Tallinna Vesi ise on oma aastaraamatus hinnanud võimaliku kogunõude mõju suuruseks 17,5 miljonit eurot,» märkis liit jaanuaris väljasaadetud pöördumises.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles