/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/15/11951117t1h93d6.jpg)
Reitinguagentuur Fitch tõstis Tallinna linna pikaajalist reitingut (IDR) pügala võrra AA- tasemeni, reitingu väljavaade on stabiilne. Sama hinde sai Fitchilt eelmisel nädalal ka Eesti pikaajaline riigireiting.
All-linna reiting tõusis Toompea tasemeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevus seisneb selles, et kui Tallinna reiting tõusis, siis Eesti reiting jäi senisele tasemeni. Tallinna reitingu tõstmine A+ tasemelt peegeldab Fitchi ootust, et linna võlg jääb keskpikas perspektiivis madalaks ning linna laenuteenindamise kordaja on ligikaudu kaks aastat, seisab ülevaates.
Stabiilne väljavaade peegeldab agentuuri teatel aga Tallinna jätkuvalt head eelarvepoliitikat, investeeringute kõrget omaosaluse määra ning tugevat likviidsuspositsiooni. Samuti võtab väljavaade arvesse linna hästi mitmekesistatud, ehkki tagasihoidliku suurusega majandust ning stabiilset õiguskeskkonda.
Nädal varem kinnitas reitinguagentuur Fitch Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel AA- tasemel stabiilse väljavaatega. Fitchi hinnangul aitaks reitingu tõusule kaasa jätkuv struktuursete majandusnäitajate paranemine, reitingu langust aga võivad põhjustada majandus- või finantsšokid, mis halvendaks riigirahanduse, makromajandusliku keskkonna ja finantsstabiilsuse olukorda.
Eesti eelarvepoliitika on reitinguagentuuri hinnangul hästi juhitud. Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 8,3 protsendile SKP-st ja peaks 2020. aasta lõpuks langema 7,5 protsendile. Fitchi hinnatavate riikide seas on see kolme madalama näitaja hulgas.
Eesti majandus kasvab Fitchi prognoosi kohaselt tänavu 2,9 protsenti ja tuleval aastal 2 protsenti. Kasvu pidurdumine on tingitud nõrgemast välisnõudlusest, tööturupiirangutest, aeglasemast palgakasvust kui ka EL-i vahendite ühtlasemast kasutuselevõtust.
Agentuuri hinnangul on jätkuvalt surve all tööjõuturg, kus keskmine palk tõusis neljandas kvartalis 8,9 protsenti. Produktiivsus kasvas sel ajal aastavõrdluses 3 protsenti, mis on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tekitades jätkuvalt küsimusi kõrge palgakasvu mõjust konkurentsivõimele.
Survet tööjõuturule peaksid edaspidi leevendama Eesti majanduskasvu aeglustumine ja suurenev sisseränne. Inflatsioon peaks Fitchi prognoosi järgi langema mulluselt 3,4 protsendilt tänavu 2,1 protsendile
Eesti netolaenuandja positsioon oli eelmise aasta lõpuks 17,9 protsenti SKP-st ja jooksevkonto ülejääk moodustas 1,9 protsenti SKP-st. Nõrgenenud välisnõudluse tõttu peaks jooksevkonto ülejääk kahanema 2020. aastaks 0,5 protsendile SKP-st, kuid Eesti netolaenuandja positsioon peaks veelgi tugevnema.