Prantsusmaal Nanterres algas Estonia laevahuku järjekordne kohtuistung

Estonial hukkunute mälestustseremoonia 2017. aastal. Foto: Sander Ilvest / Postimees

• Kohtuotsust võib oodata tänavu juulis

Täna jõudis Prantsusmaal Nanterres kohtusse üle 1116 Estonia laevahuku  kannatanu ühishagi Meyeri laevatehase ja Bureau Veritase vastu. Hukkunute lähedased ning laevahuku üle elanud inimesed nõuavad kostjatelt üle 40 miljoni euro.

Hagejaid esindav advokaat Maxime Cordier ütles uudisteportaalile France24, et kohus peab otsutama, kes vastutab laeva hooletu ehitamise ja käitamise eest. Täna alanud kohtuistung jätkub esmaspäeval. Otsust on oodata juulis. 

Parvlaeva Estonia operaatorfirma maksis pärast laeva uppumist hukkunute omastele ning katastroofi üle elanud inimestele kokku 130 miljoni euro ulatuses hüvitist. 

Ametliku versiooni järgi uppus parvlaev Estonia ööl vastu 28. septembrit 1994 aastal vöörivisiiri purunemise tõttu. Kired 852 inimese elu nõudnud katastroofi põhjuste üle pole aga vaibunud ning mitmetes väljaannetes ringleb jätkuvalt erinevaid vandenõuteooriaid. On väidetud, et Estonia pardal toimus plahvatus, teise versiooni kohaselt põrkas laev kokku seni tuvastamata eseme või veesõidukiga, räägitud on torpeedorünnakust.

Rootsi laevandusameti endine töötaja Stefan Torssell, kes jätkas Estonia katastroofi uurimist omal käel, süüdistab Rootsi riiki uurimise takistamises ja hämamises. Lisaks erinevatele vastamata küsimustele toob Torssell oma raamatutes välja ka Estonia reisiparvlaevaks ümber ehitamisel ning laeva igapäevasel kasutamisel tehtud vead, mis võisid halvendada laeva merekõlblikkust. Torssell usub, et Meyeri laevatehas pole laeva ehitamisel vigu teinud ning ohtlikud ümberehitused tehti hiljem laeva operaatorfirma tellimusel. 

Päeval enne Estonia viimasele reisile väljumist laeval läbi viidud mitteametliku inspekteerimise käigus leidsid rootsi laevandusinspektorid laeval mitmeid vigu, kuid Bureau Veritas poolt välja antud sertifikaadi alusel oli laev merekõlblik. 

Kuna 1995. aastal kuulutati Estonia uppumiskoht ja vrakk Eesti, Soome ja Rootsi ühisel kokkuleppel hauarahu piirkonnaks, ei ole vrakki üles tõstetud ega ametlikult rohkem uuritud.