Ehitaja: ärge lootkegi, et töökäed Soomest massiliselt tagasi tulevad

Kui tõenäoline on, et Soomes elavad eestlased kodumaale tagasi naasevad? Kaupo Kolsar arvab, et massilist tagasipöördumist ei tule. Foto: Erik Prozes

Suure ehitusfirma Astlanda Ehituse juht ja omanik Kaupo Kolsar ütles, et võõrtööjõuta pole ehituses enam võimalik läbi ajada. Lootust, et Soomest ja Rootsist tulevad massiliselt Eesti inimesed tagasi, pidas ta täiesti ebarealistlikuks.

EKRE tulevased ministrid Mart ja Martin Helme on korduvalt rääkinud, kuidas Eesti ettevõtted «tassivad» siia kolmandatest riikidest pärit odavat tööjõudu, kelle pealt ei maksta korralikult makse. Kriitikaga kaasneb alati soovitus, et ukrainlaste ja valgevenelaste asemel tuleks maksta Eesti inimestele rohkem palka. See meelitaks kodumaale tagasi ka Soome ja Rootsi läinud inimesed, arvavad rahvuslikult meelestatud inimesed.  

«See jutt on mustvalge demagoogia,» leidis Kolsar. «Kuidas me nad äkitselt tagasi toome?» küsis ta ja vastas, et paljud on end seal juba peredega sisse seadnud ja uut elu alustanud. «Lisaks on Eesti ehitusturg olemuselt tsükliline – kord on tööd, kord ei ole. Kord on tööjõudu puudus, siis jälle on teda üle. Aga välismaal elavad Eesti inimesed otsivad tõenäoliselt just stabiilsust,» rääkis Kolsar.

«Kalevipoegade» tagasi toomiseks ei piisa Kolsari sõnul ka palkade tõstmisest. «Kui te arvate, et ehitusfirmad pole nõus oma töötajatele head palka maksma, siis see ei vasta tõele,» kinnitas ta. «Sellises mahus inimeste tagasiränne, nagu Eesti ehitussektor vajab, on ebarealistlik.»

Lisaks viiks järsk ja kunstlik palgatõus ehitussektoris tema hinnangul terve majanduse tasakaalust välja. «Kui ehitajate hind läheb liiga kalliks, kasvavad korteri ostu- ja rendihinnad tasemeni, mida näiteks õpetajad ja meditsiinitöötajad, kes uut kodu otsivad, välja ei kannata,» lisas Kolsar.

Kandiku peal lebavad maksud

Astlanda juht on nõus sellega, et võõrtööjõud tuleb korralikult registreerida ja nende pealt kõik riigimaksud tasuda. «Ebaseadusliku võõrtööjõu vastu tuleb võidelda. Pole küsimustki,» leidis ta. «Ka Eesti ehitusfirmadele ei meeldi, kui töötajad tulevad läbi slikerdamise mingite Poola firmade kaudu, mille taga on pikad vahendajate ahelad ja kahtlased lepingud ja kus tööjõu voolavus on ülikõrge,» kirjeldas ta olukorda.

Seetõttu on Kolsari ettepanek see, et enne kui hakata võõrtööjõule täiendavaid makse kehtestama, nagu on lubanud Martin Helme, tuleks korjata kokku maksud, mis kandiku peal lebavad. «Teeme tingimused selliseks, et kogu võõrtööjõud tuleb otse Eestisse, et ei oleks kiusatust kasutada Poola vahendajaid. See tagab meile parema ülevaate ja toob maksud tagasi Eesti riigieelarvesse.»

Pika kogemusega ehitaja on kindel, et ilma võõrtööjõuta pole võimalik Eestis ehitada. Esiteks teevad just mujalt tulnud inimesed ära kõige raskema ja mustema töö, mida Eesti inimesed enam teha ei taha, kuna on muutunud valivamaks ja mugavamaks, selgitas Kolsar.

«Ja ei maksa arvata võõrtööjõu kohta, et me võtame siia ükskõik millise jobu viis korda väiksema palga eest, kes teeb ülihead tööd. Nii see ei ole,» kinnitas Kolsar. «Kolmandatest riikidest tulevad ehitajad teavad üha rohkem oma väärtust ja seda, missuguseid palku neile mujal Euroopas pakutakse. Eesti kasuks otsustavad nad justnimelt keele tõttu,» ütles ehitaja, lisades, et keelebarjääri tõttu on raskendatud Euroopa Liidu sisese tööjõu, näiteks rumeenlaste, bulgaarlaste, aga ka hispaanlaste sissetoomine, nagu paljud on soovitanud.

Võõrtööjõu hulk on plahvatuslikult kasvanud

Eestis anti 2016. aastal lühiajaliseks töötamiseks luba 1800 kolmandatest riikidest pärit kodanikele, peamiselt ukrainlastele ja valgevenelastele. 2017. aastal anti tööluba 7600 inimesele.

Mullu kasvas aga lubade arv, mille alusel võib ühe aasta Eestis töötada ja peab siis tagasi kodumaale naasma, lausa 20 000ni. Samas pole välistatud, et osa nendest töötajatest töötas mitteametlikult või renditööjõuna Eestis juba varem.