Graafik: eestlaste võlakoormus kasvab majandusest aeglasemalt

Taavi Raudsaar
, Eest panga ökonomist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus kasvab majandusest aeglasemalt.
Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus kasvab majandusest aeglasemalt. Foto: SCANPIX

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe vähenes 2018. aastal märkimisväärselt tänu nominaalse SKP kiirele kasvule ja oli aasta lõpus 112 protsenti. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega paremas kooskõlas.

Eesti ettevõtted laenasid 2018. aastal eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest ja neist võetud laenude kasv oli ligi 6 protsenti. Kuna välismaalt ja mujalt laenati tagasihoidlikult ja mitu suurettevõtted ostsid aasta lõpus tagasi varem väljastatud võlakirju, suurenes ettevõtete koguvõlg vaid 1 protsendi võrra.

Võla edasine kasv oleneb eelkõige sellest, kui palju ettevõtted investeerivad. Väiksemad investeeringud tähendaksid küll seda, et võlakoormus väheneks edaspidigi, aga majanduse kasvuvõimekusele mõjuks see halvasti.

Majapidamiste laenukasv oli 2018. aastal suhteliselt kiire, kuid viimaste kuude andmed viitavad, et kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising. Muudelt laenupakkujatelt võetud laenude jääk kasvas samuti, kuid nende osa kõigist võlakohustustest on küllaltki väike, 6 protsenti.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool oli 860 miljonit eurot ehk üle 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles