Vähi: Eesti transiidi suurim häda on see, et näeme Venemaad kurja naabrina (23)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Vähi Sillamäe sadamas.
Tiit Vähi Sillamäe sadamas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ettevõtja ja ekspoliitiku Tiit Vähi sõnul on Eesti transiidi suurim pudelikael selles, et peame end väikseks perifeerseks riigiks ja näeme Venemaad kurja naabrina, kes tahab meile kallale tulla.

Sillamäe Sadama omanik Vähi leidis, et tegelikult on Eestil väga hea transiidimaa asukoht, mis pakuks meile suurepäraseid ärivõimalusi. «Asume lausa Euroopa südames,» ütles ta, tuues näiteks, et Lissabonist Eestisse on 3000 kilomeetrit ja Eestist Uuraliteni, mis on geograafilise Euroopa idapoolne lõpp, on 2000 kilomeetrit.

«Aga meie sellega ei arvesta,» kurtis ettevõtja majandusministeeriumis toimunud transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamise avaüritusel. «Meie lähtume sellest, et oleme väike riik ja et sealpool Narva jõge on kuri Venemaa, kes tahab meile kallale tulla ja kellega me koos töötada ei saa. Me kehtestame talle sanktsioone,» ohkas Vähi.

Tagasi üles