Nõukogu: kolmandat aastat puudujäägis eelarvepositsiooni peab parandama juba tänavu

Eelarvenõukogu esimees, majandusteadlane Raul Eamets. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Valitsussektori nominaalne ja struktuurne eelarvepositsioon on olnud kolm aastat järjest suures puudujäägis, mistõttu tuleb eelarvenõukogu hinnangul hakata eelarvepositsiooni parandama juba tänavu. Nõukogu soovitab võtta 2019. aasta eesmärgiks vähemalt struktuurne tasakaal.

Majanduse kõrgkonjunktuur jätkus 2018. aastal, kui nii majanduse nominaalkasv kui ka riigieelarve maksutulude kasv ulatusid ligi 9 protsendini. Sellest hoolimata kujunes oodatust nõrgemaks valitsussektori eelarvepositsioon, mis oli statistikaameti hinnangul nominaalses puudujäägis 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas eelarvenõukogu.

Eesti valitsussektori struktuurne puudujääk oli 2018. aastal rahandusministeeriumi hinnangul 1,4 protsenti SKPst, mis on suurem, kui riigi eelarvestrateegias või riigieelarve koostamisel eesmärgiks seati. Struktuursele puudujäägile 2018. aastal viitavad ka eelarvenõukogu arvutused.

Vaatamata keskmisest kiiremale majanduskasvule on valitsussektori eelarvepositsioon nominaalses ja struktuurses puudujäägis juba kolmandat aastat järjest.

Riigieelarve seaduse järgi võib kavandada struktuurset puudujääki kuni 0,5 protsenti SKPst aastas, kui eelnevalt on kogutud vähemalt sama suur struktuurne ülejääk. Kuna 2018. aasta struktuurne puudujääk kujunes sellest suuremaks, tuleb juba sel aastal asuda eelarvepositsiooni parandama. Riigieelarve seaduse järgi peab struktuurset eelarvepositsiooni parandama vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuniks valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal on uuesti saavutatud.

Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb sel aastal struktuurseks puudujäägiks 1 protsent SKPst, mis on ligilähedane suurimale lubatud puudujäägile selleks aastaks (0,9 protsenti SKPst).

Eelarvenõukogu hinnangul pole aga nii suur struktuurne puudujääk õigustatud, kuna majanduse olukord on endiselt hea. Eelarvenõukogu soovitus valitsusele on taastada struktuurne tasakaal juba tänavu.

Riigieelarve seaduse järgi annab eelarvenõukogu kevadel oma hinnangu möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta ja riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks seatud eesmärkide kohta, lähtudes eelarvereeglitest ja struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.

Kuna valitsussektori struktuurne puudujääk kujunes 2018. aastal kavandatust suuremaks ja eelarvepositsiooni on vaja parandada juba sel aastal, avaldab eelarvenõukogu oma arvamuse möödunud aasta tulemi kohta eraldiseisvalt veel enne riigi eelarvestrateegia koostamist.

Rahandusministeerium:

«2018. aasta eelarvepositsioon kujunes plaanitust nõrgemaks, seda eelkõige algsest prognoosist kiirema kulude kasvu tõttu aasta viimastel kuudel. Muu hulgas maksti välja prognoositust ligi 30 miljonit eurot rohkem pensione, vanemahüvitisi ja teisi sotsiaaltoetusi. Keskvalitsuse investeeringud ületasid eelarves planeeritut 60 miljoni võrra. See tulenes asjaolust, et osa projekte edenes oodatust kiiremini, sealhulgas mitme suure põhimaantee ehituse projektid ja idapiiri osad,» põhjendas rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Rahandusministeeriumi eelmisel nädala avaldatud kevadprognoosi kohaselt selle aasta eelarvepositsioon võrreldes 2018. aasta omaga pisut paraneb, kuna osa puudujäägi põhjustest olid ajutised.

«Kuna eelarve-eesmärgiks on tasakaal, siis võib osutuda vajalikuks 2019. aasta eelarvepositsiooni parandamine. See selgub peale suvise majandusprognoosi avaldamist. Lisaks sellele tuleb eelarvereeglite täitmiseks saavutada eelarveülejääk järgnevatel aastatel,» märkis Suutre.

Eelarve puudujääk vajab tasandamist. Foto: Postimees