/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/01/23/7507471t1h4427.jpg)
OECD majandusmõttekoja uusima raporti järgi on keskklassi perekondade sissetulekud hakanud arenenud lääneriikides stagneeruma, samal ajal kui niinimetatud ultrarikaste kätte koguneb üha enam vara.
OECD raport: keskklass hääbub ülirikaste kõrval (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raport märgib, et jõukuse kasvatamine muutub keskklassile lääneriikides üha keerulisemaks ning töökohtadega seonduv ebakindlus on samuti tõusuteel. Kuna keskklassi peetakse tavaliselt aga «demokraatia alustalaks», siis võib keskklassi hääbumine tuua kaasa tõsised poliitilised tagajärjed, näiteks äärmusluse kasvu.
Uuring liigitab keskklassiks selle osa ühiskonnast, mis teenib 75 - 200 protsenti riigi keskmisest palgast. Ühendkningriigis kuulub keskklassi näiteks umbes 60 protsenti perekondadest. Just sellesse gruppi kuuluvate inimeste varade väärtus kahaneb aga kõige kiiremini.
Analüüs toob välja, et enamustes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskklassi sissetulekud kasvanud viimase 10 aastaga vaid vaevu märgatavalt. Samal ajal on 10 protsenti kõige kõrgemat sissetulekut teeniv osa ühiskonnast kasvatanud oma sissetulekuid ligi kolmandiku võrra rohkem.
Kõige teravam kontrast rikaste ja keskklassi vahel on raporti järgi USAs, kus üks protsent kõige jõukamaid inimesi on kasvatanud oma aastaseid sissetulekuid viimase 30 aasta jooksul 11 - 20 protsenti.
Keskklass kui tasakaalustav jõud ühiskonnas
Raport hoiatab, et kui keskklass kaotab usu riiklikesse institutsioonidesse, siis toidab see äärmuslike poliitiliste voolude teket ja levikut. Elatustaseme kahanemist on viimastel aastatel saatnud näiteks natsionalismi, populismi, isolatsionismi ja protektsionismi laialdasem levik.
Raporti hinnangul on jõukates lääneriikides pidurdanud keskklassi jõukuse kasvu eelkõige kinnisvara hind ja kättesaadavus. Nimelt ei suuda sissetulekute kasv pidada sammu kinnisvarahindade tõusuga. Teise faktorina toob uuring välja hariduse hinna ja kättesaadavuse, mille olukord on eriti halb USAs.
Noored jäävad aina enam keskklassist välja
Uuringu järgi kuuluvad tänapäeval 20-ndates eluaastates inimesed märksa tõenäolisemalt äärmuslikku vaesusesse või rikkusesse, kui varasem põlvkond, kes on praegu 50-ndates ja 60-ndates eluaastates.
Raporti valguses tasuks ära märkida, et selle tulemused puudutavad eelkõige kõrge elatustasemega Lääne- ja Põhja-Euroopa riike ning Põhja-Ameerikat, mistõttu Eestile neid otseselt projekteerida ei saa. Olugugi, et majanduslik ebavõrdsus on Eestis kasvamas, siis sissetulekud kasvavad üleüldiselt kiiresti ning majanduslikus eelisseisundis on pigem nooremad inimesed.