/nginx/o/2019/04/10/11940316t1h22f9.jpg)
Briti-Hollandi energiahiid Shell väljub projektist, millega pidi koostöös Gazpromiga ehitama Eesti külje alla Ust-Luga sadamasse 10 miljoni tonnise võimekusega veeldatud maagaasi (LNG) tehase.
Shell loobus Gazpromiga Eesti külje alla LNG tehase ehitamisest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast Gazpromi 29. märtsi teadet Balti LNG tehase lõplikust kontseptsioonist oleme otsustanud projektist väljuda,» teatas Shell kolmapäeval.
Shell pidi algsete plaanide kohaselt tagama Eesti piirist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuva Ust-Luga sadama Balti LNG projektile oma gaasi veeldamise tehnoloogia, kuid Gazprom teatas märtsi lõpus koostööst hoopis Vene firmaga RuzGazDobycha.
Shelli teatel ei puuduta otsus muid käimasolevaid koostööprojekte Gazpromiga, näiteks Nord Stream 2 gaasitrassi ehitamist.
Reutersi teatel tuleb Royal Dutch Shelli teade ajal, mil Lääne firmadel on USA sanktsioonide tõttu keeruline Venemaal laieneda. Gazpromile võib see tähendada piiratud ligipääsu Shelli tehnoloogiale ja vajadust rajada projekt ilma viimase rahalise toeta.
Ühine projekt pidi Venemaa edukalt isoleerima uutest USA sanktsioonidest veeldatud maagaasile, mille võtmetehnoloogiad kuuluvad vaid mõnele globaalsele tegijale, nagu Shell, Exxon ja Total.
Kuigi sanktsioonid otseselt LNG tootmist ei mõjuta, on võõrkapitali kaasamine ja toodangu turustamine muutunud piirangute tõttu keerulisemaks.
Shell on varem sanktsioonide tõttu peatanud mõned Venemaa kildanafta ja -gaasi projektid.