/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/04/10/11940084t1h195a.jpg)
Madridi prokuröride teatel jõudis Danske Eesti filiaali kaudu umbes 35 miljonit eurot kahtlase päritoluga raha Hispaaniasse, millest suure osa paigutasid Vene või endise Nõukogude Liidu kodanikud sealsesse kinnisvarasse.
Danske Eesti filiaalist kanti ligi 35 miljonit eurot kahtlast raha Hispaaniasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juurdluse kohaselt liigutati raha läbi Moldova, Ukraina ja Leedu kontode Eestisse, kust see liikus Hispaaniasse. Riigiprokuröride hagiavalduses seisab, et raha pesti alates 2008. aastast läbi «rahvusvahelise struktuuri», kuhu kuulusid ettevõtted, pangad ja riigid, mille koostöö finantssektori läbipaistvuses osas on väike või puudulik, kirjutab Bloomberg.
Hispaania kohtunikud peavad otsustama, kas prokuratuur saab asja uurimisega jätkata ja viia see kohtusse. Samuti seda, kas kaebuses märgitud isikuid ja institutsioone kuulatakse üle tunnistajate või kahtlusalustena.
35 miljonist umbes 10 miljonit eurot kanti Danske Eesti filiaalist 65 kontole, mille omanikud on peamiselt Venemaa ja endise Nõukogude Liidu riikide kodanikud. Prokuratuuri väitel osteti selle raha eest Hispaanias kinnisvara, lisaks kulutati 7,2 miljonit eurot auto varuosadele, ehitusmaterjalidele, kingadele ja muudele kaupadele, selgub hagiavaldusest.
12,7 miljonit eurot kanti kohaliku hoiupanga Caixa de Girona arvele ajavahemikus 2008. aasta aprill ja 2009. aasta oktoober kontolt, mis on seotud Vene föderaalkassaga. Caixa de Girona ühines 2010. aastal CaixaBank SA'ga.
Prokuratuuri teatel kandis Briti Neitsisaarte ettevõte 2008. aasta märtsist kuni 2009. aasta detsembrini 5,1 miljonit eurot selle omaniku isiklikule kontole ühes Hispaania pangas. Tehingu selgituseks oli märgitud «laen kinnisvara ostmiseks».
Lisaks Hispaaniale uurivad ka Euroopa ja Ameerika Ühendriikide võimud Magnitski raha juhtumit.
Browderi heaks töötanud advokaat Sergei Magnitski, kes paljastas 230 miljardi dollari suuruse rahapesu ja maksupettuse skeemi, suri 2009. aastal vanglas kohut oodates.
Selle raha pesemiseks kasutati väidetavalt kontosid Danske panga Eesti filiaalis.
Browder, kellele kuulus toona Venemaal tegutsev investeerimisfond, alustas seejärel rahvusvahelist kampaaniat Magnitski surma taga olevate inimeste karistamiseks, mis viis lõpuks sanktsioonide kehtestamiseni USA poolt mitmetele Venemaa tippametnikele, sealhulgas prokuratuuri liikmetele.