Galerii ja video: Tallinna Lennujaam plaanib võimast terminali laiendust

Tallinna Lennujaam plaanib 2035. aastaks tõsta reisiterminali läbilaskevõime 8 miljoni reisijani aastas, reaalseks külastatavuseks plaanib lennujaam selleks ajaks 6 miljonit inimest. 

«Viimase viie aastaga oleme kasvanud praktiliselt 50 protsenti ehk 1 miljon reisijat. Kokku oli meil 2018. aasta lõpuks 3 miljonit reisijat. Kasv on olnud suur ja suurem, kui me algselt planeerisime, aga oleme oma kasvupotentsiaali väga hästi realiseerinud,» ütles Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja finantsdirektor Anneli Turkin pressikonverentsil. Praegune reisiterminal on aga ehitatud 2,6 miljoni reisija jaoks.

Turkin tõi esile, et aastaks 2030 on Tallinna lennujaama plaan kasvada veel kahekordselt, kui seda realiseerida, jõuab lennujaam 5 miljoni reisijani. «See on arvestatud puhtalt selle järgi, kui suur on Eesti majanduse potentsiaal; kui arvestada juurde ka lennunduse potentsiaal, võib see ulatuda üle 5 miljoni,» märkis ta.

Sealt edasi on aga plaan veelgi suurem, kuna 2035. aastaks tahab lennujaam luua potentsiaali kuni 8 miljoni reisija teenindamiseks, ehkki ilmselt ulatub reaalne reisijate arv selleks ajaks 6 miljoni juurde.

«Kui me soovime olla jätkuvalt Euroopa parim lennujaam, peame me tagama kõikide muude mugavuste ja teenuste kõrval ka hea reisijate läbilaskevõime, mis kindlustab lendude õigeaegse väljumise,» ütles Tallinna Lennujaama reedel ametist lahkuv juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout. Ta rõhutas, et infrastruktuur ei tohi olla takistuseks lennujaama mahtude kasvule.

Lennujaama plaani järgi võimaldaks laiendatud Tallinna Lennujaama reisiterminal 2035. aastal teenindada kuni 6-8 miljonit reisijat aastas. Terminali pindala on pea kolm korda suurem, ulatudes 85 000 ruutmeetrini praeguse 34 000 ruutmeetri asemel. Reisijate väravate arv kasvab poole võrra ehk kolmeteistkümnelt kahekümne kuueni.

«Juba sel aastal alustame kõige kriitilisemate sõlmpunktide projekteerimist ja laiendamist - nende hulgas näiteks piirikontrolli, pagasi käitlemise ja täiendavate eeloote alade laiendamine. Samuti lennueelse julgestuse ala laiendamine ning koostöös PPA-ga piiri automaatkontrolli käivitamine,» märkis lennujaama juhatuse liige Einari Bambus.

Lennujaama finantsjuht Turkin rääkis, et esimesed sammud ehk piirialade laiendused ja pagasiala laienduse plaanib lennujaam rahastada omavahenditest. Edasi plaanib lennujaam aastaks 2021 kaasata lisalaenuvahendeid. «Kui räägime kogulahendusest, siis seda ärimudelit alles töötame välja,» lisas ta ja märkis, et kõik sõltub sellest, missugune on näiteks äripindade tootlikkus ning kui palju äripindu laienduses olema saab.

Pressikonverentsil märkis Bambus, et juba praegu käib reisiterminali laienduse esimese etapi projekteerimine, mille lennujaam soovib lõpetada 2020. aastaks ning siis juba ka jõudsamalt ehitama hakata: esimese etapi planeerimine ja ehitus peaks käima aastatel 2020–2022, siis jõuab läbilaskevõime kuni 4,2 miljoni reisijani aastaks.

«Sellest peaks pisut piisama, aga 2025. aastaks võib olla maht olla juba selline, kus võib olla vajadust 6 miljoni järgi. Meie pikem visioon on 8 miljonit, mida me saaksime teenindada siin asukohas, kus me oleme,» rääkis Bambus. Järgmise etapina plaanib lennujaam tõsta 2025. aastaks teise etapi ehituse järel läbilaskevõime 6 miljonini.

Viimase sammu ehk kolmanda etapi planeerimine ja ehitus on plaanitud perioodile 2028–2035 ning siis peakski läbilaskevõime tõusma 8 miljoni reisijani. Esimeses etapis kasvab reisiterminali ala 45 000 ruutmeetrini, 2020. aastaks tõuseb see 58 000 juurde. Väravaid peaks 2022. aastaks olema 16 ja 2024. aastal juba 21.

Kui praegu teenindab lennujaam tipptunnis 17 lennukit, siis 2022. aastaks võiks neid olla juba 23 ning 2024. aastaks 31.

Uut lennurada vaja ei ole. «Lennuliikluse pool enam meil probleem ei ole, 8 miljonit reisijat on ka ühe rajaga teenindatav,» ütles Mürk-Dubout BNS-ile. Ka Bambus märkis, et praegust lennurada pole vaja ei laiendada ega pikendada, kuna see suudab ära teenindada sisuliselt kõik lennukitüübid. 

Lennureisijate arvu kasv mõjutab otseselt ka majandust. «3 miljoni reisija mõju majandusele on ligikaudu 2,6 protsenti SKP-st aastas. See tähendab seda, et reisijate arvu kasvust võidab kogu Eesti majandus,» märkis ettevõtte juhatuse liige Anneli Turkin.

Lennujaama juurde kerkib ka uus ärilinnak.

Aastaks 2035 planeeritakse lennujaama linnakusse ehitada ka kuni 150 000 ruutmeetrit peamiselt lennureisijate teenindamiseks vajalikke äri-, teenindus- ja majutuspindasid. Tervest linnakust kujuneb lennujaamale aga ka Tallinnale ja tervele Eestile oluline lisaväärtus, mis soodustab äri- ja konverentsiturismi ning võimaldab teenida lisatulu.

«Tartu maantee ja tänase reisiterminali vahel on olemas kinnistu ja lennujaam näeb võimalusi uute äriliste sünergiate tekkeks,» rääkis Mürk-Dubout. Täpsemalt on plaanis välja ehitada lennujaama linnak, mis plaani järgi kätkeks endas täiesti uusi teenusvõimalusi, tõstaks lennujaama kui sihtkoha atraktiivsust reisijate ja partnerite jaoks ning võimaldaks lennujaamal teenida lisatulu.

Mürk-Dubout tõi esile, et lennujaamale on ülioluline hoida perrooniala lennujaamatasud väga atraktiivsed, kas või kunstlikult. Et lennundus- ja liinivõrgu arendus oleks jätkusuutlik, peab lennujaam seega leidma uusi valdkondi, et tulusid leida. Ühtlasi tagaks linnaku arendamine tema sõnul lennujaamale investeerimissuutlikkuse.

Praegu on 2035. aastaks plaanitava kuni 150 000-ruutmeetrise linnaku arendamine visiooni faasis, lähikuudel plaanib lennujaam ehitada Tallinna linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Nii võiks teisel poolaastal alata projekteerimine. Finantsplaan veel paigas ei ole.

Linnakusse võiks Mürk-Dubout' sõnu tekkida Eesti uus peavärav ühes väljakuga, mis oleks kõrgendatud tasapinnaga, mõeldud jalakäijatele ning järvevaatega. Peaväljaku all hakkaks olema praegusest veel laiem ühistranspordikeskus nii turismibussidele kui ka kaug- ja linnaliinidele, lisaks hakkaksid sinna reisima nii praegune trammiliin Tondile kui ka uus trammiliin, mis ühendaks sadamat lennujaamaga.

Parkimisvõimaluse plaanib lennujaam ühes muu transpordimassiiviga samuti viia maa alla. «Lennujaam kannaks endas visiooni, et inimesed on maa peal ja autod on maa all. Hotellipinnad, äripinnad,» rääkis Tallinna Lennujaama ametist lahkuv juhatuse esimees. Tervele linnaku alale plaanib aga lennujaam vastavalt vajadusele veel kolm korrust parkimisala, nii et parkimismaht tulevikus veel täis ei saa.

Linnaku arendamisel tekiks juurde äripindu, sealhulgas seminariruume ja ärikohtumiseks sobilikke paiku. «Seda mahtu on meile tunduvalt enam tarvis,» märkis Mürk-Dubout, lisades, et praegu on seda ressurssi maailma lennujaamadega võrreldes väga vähe. Linnakusse tuleks ka hotellipindasid ning muud sarnast. Ühtlasi saaksid võimaluse pinda juurde hankida lennujaama mitukümmend koostööpartnerit.

Linnakusse kerkiks hulk uusi hooneid. Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja finantsdirektor Anneli Turkin ütles BNS-ile, et lennujaam on juba praegu kinnisvaraarendaja, näiteks on rajatud logistikaüksusi, värvimisangaare ja muud sarnast. Niisiis plaanib lennujaam ka linnaku rajamises võtta kinnisvaraarendaja rolli.

Samas märkis ta, et kindlasti tekib ka sünergiaid – näiteks hotellipindade rajamisel, mis ei pruugi tingimata olla miski, mida lennujaam täiesti üksi arendab.

Ametist lahkuv Mürk-Dubout märkis, et tegu on selgelt Tallinna Lennujaama plaaniga, mis ei ole seotud juhatuse esimehe isikuga, seda on tehtud üle 2 aasta. «On täielik kokkusattumus, et mina olen kohe lennujaama juhi kohalt lahkumas. Lennujaama meeskond jääb seda kindlasti ära tegema,» rääkis ta BNS-ile.

Turkin lisas, et praeguseks on lennujaam läbi analüüsinud kümneid võimalusi, kuhu saab laieneda, ning see on parim versioon, mida on võimalik teha.

Ehitustööd on planeeritud etapiviisiliselt vastavalt ärikeskkonna võimalustele ja reisijate arvu prognoosile. Tallinna Lennujaam esitab lähikuudel Tallinna linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks.