Enam kui tosin Euroopa miljardäri ja nende perekonda, kelle äride juured ulatuvad Teise maailmasõja eelsesse aega, on olnud seotud natsidega, kas lepingute, koonduslaagrite orjatööjõu, röövitud varade omastamise või muul viisil. Teiste hulgas on omal ajal ühel või teisel määral natsirežiimiga seotud Ikea, Kühne + Nagel, L’Oreal, BMW suuromanikud ja veel mitmed teised.
Forbes: enam kui tosin Euroopa miljardäri pärinevad natsidega äri ajanud peredest (1)
Saksamaa ajaloolase Roman Kösteri sõnul pole seal mitte midagi üllatuslikku.
«1944. aastal moodustas kolmandiku Saksmaa töötajaskonnast sunnitöölised. See tähendab, et peaaegu kõik ettevõtted, mis tol ajal töötasid, olid ühel või teisel moel seotud sõjatööstusega,» selgitas Köster Forbesile. «Alates 1942. aastast oli ettevõtetel väga keeruline säilitada tootmist ilma, et äri oleks ühel või teisel moel seotud sõjaga,» lisas ta.
Mitmed nendele miljardäridele kuulunud ettevõtted on seotuse avalikult omaks võtnud ja vabandust palunud, aga rahalist vastutust on võtnud üksikud.
Üks nooruses natsiparteiga seotud olev miljardär oli tänaseks manalateed läinud Ikea asutaja Ingvar Kamprad, kes on tunnistanud, et tegu oli nooruserumalusega.
«Miks ma ei tunnistanud oma nooruse lollust ise? Lihtne. Ma kartsin, et see hakkab kahjustama minu äri,» selgitas Kamprad Forbesile 2000. aastal. Mõni aasta varem avastas Rootsi ajakirjandus, et Kamprad käis teismelisena läbi Rootsi ultranatsionalistliku parteiga.
Kamprad suri eelmisel aastal ning Ikea impeeriumi pärisid tema kolm poega, kes kõik on miljardärid.
Maailma rikkaim naine Françoise Bettencourt Meyers, kes päris 2017. aastal suure osa ilutoodetegigandist L’Oreal, vara väärtuseks on 53,3 miljardit dollarit. Väidetavalt teenis ettevõte Kolmanda Reichi all hästi ning ettevõtte asutaja Françoise Bettencourt Meyersi vanaisa Eugène Schueller oli tuntud antisemiit.
Saksmaa autotootja BMW suurimaks aktsionäriks on perekond Quandt, teiste hulgas Stefan Quandt, kelle vara väärtuseks hindab Forbes 17,3 miljardit dollarit ja Susanne Klatten, vara väärtusega 20,1 miljardit dollarit.
Dokumentaalfilmi «Das Schweigen der Quandts» («Quandtide vaikus») andmetel kasutasid perekonna patriarh Gunther Quandt ja tema poeg Herbert (Stefani ja Susanne vanaisa) kasutasid tööjõuna umbes 50 000 kontsentratsioonilaagrites olevat vangi.
BMW suurimateks aktsionärideks tõusis perekond pärast Teist maailmasõda.