Nordica jäi magusast lepingust ilma: 25 miljoni eurose hanke võitsid leedukad

Transviabaltika. Foto: JUSS SASKA

Suursaarte lennuliine teenindab järgneval viiel aastal tõenäoliselt senine vedaja, Leedu firma Transaviabaltika.

«Maanteeamet tunnistas suursaarte ja mandri vahelises lennuhankes nii Kuressaare kui ka Kärdla liinil edukaks JSC aviation company »Transaviabaltika« pakkumuse. Lepingut sõlmitud veel ei ole, kuna lähtuvalt riigihangete seadusest kehtib 15 päeva lepingu sõlmimise keeld,» ütles maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson BNS-ile. Sama ettevõte teenindab liine ka praegu.

Lepingute eeldatav maksumus on 25,5 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon Kuressaare liinile on ligi 19,3 miljonit eurot ning Kärdla liinile 6,2 miljonit eurot. Transaviabaltikaga sõlmitavate lepingute maht selgub paari nädala jooksul.

Riik alustas Tallinna ja suursaarte vahelistele liinidele lennuettevõtte otsimist möödunud aasta juulis, kuna leping praeguse vedaja, Leedu firma Transaviabaltikaga lõpeb 31. mail.

Maanteeameti korraldatud esimene riigihange nurjus, sest hankedokumentides nõuti võimalikult keskkonnasäästlike lennukite kasutamist. Nimelt sooviti hinnata pakutavate lennukite süsihappegaasi emissiooni, kuid see oleks välistanud turbopropellermootoritega õhusõidukite kasutamise.

Maanteeameti riigihangete talituse juhataja Andry Palu teatas novembris, et säärane asjaolu tekitanuks ebaefektiivse konkurentsi ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise. «Sellise olukorra välistamiseks oli meie ainus võimalus hankemenetlus kehtetuks tunnistada,» ütles ta.

Enne hanke tühistamist olid oma huvi üles näidanud kaubalennufirmad OÜ NyxAir ja AS Airest, praegune vedaja Transaviabaltika ning riigifirmad Nordica ja Regional Jet ühiselt.

Detsembris kuulutas maanteeamet välja uue riigihanke Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla lennuliinidel avaliku liiniveo teenindamiseks viieks aastaks, alates tänavu 1. juunist kuni 2024. aasta 31. maini.

Transaviabaltika esitas pakkumused mõlemale liinile, Kärdla liini soovis teenindada ka Eesti ettevõte NyxAir OÜ ning Kuressaare liinile esitas oma pakkumuse ka riigifirma Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ.

Sarnaselt esimese hankega oli Kärdla liinile pakutava lennuki minimaalne istekohtade arv 19, kuid Kuressaare lennuki istekohtade arv tõsteti 33-lt 40-le. Kuna Airest ja NyxAir tahtsid liine teenindada Saab 340B tüüpi lennukitega, mille maksimaalne istekohtade arv on 37, välistanuks 40 istekoha nõue nende osalemise hankel. Seetõttu esitasid mõlemad ettevõtted hanke alusdokumentidele kabuse riigihangete vaidlustuskomisjoni.

Airesti hinnangul oli vähemalt 40 reisijakoha nõudmine õigusvastane, kuna seaduse kohaselt peavad osalemise kriteeriumid olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad. «Kuressaare liinil opereerib lennuk Jetstream 31, millel on 19 istekohta. Keskmiselt on olnud ühel reisil 12,7 reisijat (2018. aasta tegelik keskmine 75 protsenti ehk 14,3 – BNS). Vähemalt 40 reisijakohaga lennuki nõue ei vasta tarbija nõudmisele,» põhjendas ettevõtte juht Avo Tölpt vaidlustuskomisjonile.

Maanteeamet peab aga tõenäoliseks, et viieaastase lepingu ajal sõitjate arv suureneb. Samuti pöördusid Saaremaa omavalitsused ja ettevõtjad juba tunamullu riigi poole palvega hankida Kuressaare ühenduse jaoks vähemalt 40-kohaline lennuk, kuna 19-kohalisega jääb liini potentsiaal kasutamata maakonnale olulises turismimajanduse sektoris. Nimelt on turismigruppidele teenuse osutamine keeruline, kuna nende suurus on enamasti 30–40 inimest.

«Saare maakond on üks populaarsematest sihtkohtadest, kuid näiteks praegu on turismigrupid sunnitud Tallinnast lähtudes arvestama edasi-tagasi kokku kaheksatunnise bussisõiduga. Vahetu konkurentsi tingimuses sunnib selline olukord olulise osa huvilistest Saaremaast kui sihtkohast loobuma,» seisis toonase Saaremaa omavalitsusliidu esimehe ja praeguse vallavanema Madis Kallase pöördumises majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni poole.

Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis Airesti ja NyxAiri vaidlustused rahuldamata. Viimane kaebas otsuse jaanuaris halduskohtusse, mis NyxAiri esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldanud, kuna see võinuks ohtu seada hanke eesmärgi saavutamise ja rikuks kaalukat avalikku huvi tagada stabiilne ja katkematu lennureisijate vedu. Ringkonnakohus määruskaebust arutama ei hakanud, kuna NyxAir esitas veebruaris kaebusest loobumise avalduse.

Nimelt oli hankelepingu projektis märgitud, et vedaja peab esitama maanteeametile kindlustuspoliisi koopia vähemalt kaks kuud enne 1. juunit ja seega tuleb hankeleping sõlmida hiljemalt 30. märtsil. Maanteeameti hinnangul langes kohtuvaidluses esitatud seisukoha ehk nimetatud kuupäevaks hankelepingusse jõudmise olulisus ära, kuna kõik huvitatud osapooled olid kindlustuspoliisid esitanud juba pakkumustes.

«Vedajad esitasid kindlustuspoliisid juba pakkumustes ja need on kehtivad. Seega langes ära olulisus jõuda lepingusse hiljemalt 30. märtsil. Selles osas, kuna [edukaks tunnistamise – BNS] otsus tuleb, ei taha ma spekuleerida. Tegu on rahvusvahelise lennuhankega, dokumentatsiooni maht on väga suur ning kõikide sammude tegemisel tuleb järgida riigihangete seaduses määratletud protsessi. Anname endast parima, et see lähiajal välja kuulutada,» ütles maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal, Meelis Telliskivi möödunud nädalal BNS-ile.

Maanteeameti otsust tunnistada Transaviabaltika pakkumine edukaks saab vaidlustada halduskohtus 15 päeva jooksul. Kui otsus vaidlustatakse ja hanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ehk 1. juunist lepingusse ei jõuta, jätkab Transaviabaltika siiski senise vedajana Kuressaare ja Kärdla liinide teenindamist.

Kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, võib maanteeamet ühistranspordiseaduse kohaselt pikendada seni liini teenindanud ettevõttega lepingut kuni kahe aasta võrra samadel või uutel tingimustel kuni uue vedaja leidmiseni.

Samuti võib maanteeamet sõlmida riigihanke korraldamise põhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otselepingu, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.