Tarbijates tekitas toiduliidule kuuluva kvaliteedimärgise «Eesti lipu märk» kasutamine küsimusi, mistap uuris tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kas märgi kasutamise üldpõhimõtted on tarbijakaitse normidega vastuolus.
Amet: Eesti lipu märgiga toodete pakendid peavad olema selgelt läbimõeldud
Lähtuvalt tarbijate pöördumistest analüüsis TTJA Toiduliidule kuuluva kvaliteedimärgise «Eesti lipu märk» kasutamise põhimõtteid ja praktikat. Amet leidis, et märgi kasutamise üldpõhimõtted ei ole tarbijakaitseliste normidega vastuolus, ent eksitamise tõenäosust tuleb tootjail iga toote puhul hoolikalt hinnata ning vajadusel korrigeerida pakendi üldist kujundust.
Toidu päritolu on tarbija tehinguotsuse juures olulise tähtsusega. Seepärast on väga oluline, et lipu märki kandvate toodete pakendite kujundus oleks selgelt läbimõeldud ning tooraine päritolu oleks tarbijale lihtsasti märgatav.
TTJA juhib toiduliidu tähelepanu, et märgi võimalikku eksitavust konkreetsetel juhtudel tuleb hinnata juhtumipõhiselt, arvestades iga konkreetset toodet ja selle märgistust, kuna erinevate toodete ja pakendite kujunduse puhul võib tarbijale jääda ekslik mulje. Ameti hinnangul on oluline selgus nii tarbijale kui tootjaile, kes tootepakendeid kujundavad ja lipu märki soovivad kasutada. Seetõttu tegi amet toiduliidule ettepaneku vaadata üle «Eesti lipu märgi» statuut ning välja töötada märgi kasutamise soovituslikud juhised.
Toodete puhul, mille töötlemise aste on vähene ning tarbija võib eeldada tooraine eestimaist päritolu, võib lipumärk pakendil osutuda tarbija jaoks eksitavaks, kui pakendil ei ole üheselt ja selgelt välja toodud tooraine välismaine päritolu. Sellisteks toodeteks on näiteks liha, piim, muna jms. Juhul kui sellises olukorras põhilise tooraine väljatoomine pole võimalik, soovitab amet eksitamise vältimiseks lipumärki mitte kasutada.