Päevatoimetaja:
Sander Silm

Riik hakkab uurima, kuhu ladustada radioaktiivseid jäätmeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Silmeti radioaktiivseid jäätmeid on kavas segada põlevkivituhaga.
Silmeti radioaktiivseid jäätmeid on kavas segada põlevkivituhaga. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas käskkirja, mille alusel hakatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastama radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi.

Tööd kogumaksumusega 7,5 miljonit eurot teostatakse aastatel 2019-2023, teatas keskkonnaministeerium.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on uuringute ja ettevalmistustööde tegemine hädavalik selleks, et aastaks 2040 oleks Eestis radioaktiivsetele jäätmetele kaasaegne ja ohutu lõppladustuspaik.

«Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, samuti reaktorisektsioonide lammutamisel ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Suurema tööna võetakse Eestis esmakordselt ette 170 tonni radioaktiivselt saastunud metallijäätmete ümbertöötlemine, mis vähendab oluliselt lõppladustamist vajavate jäätmete hulka ja võimaldab puhastatud metalli ringlusesse võtta,» ütles Kiisler.

1995. aastal andis Vene Föderatsioon Paldiski Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti üle Eestile. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli, et Vene Föderatsioon eemaldab objektilt kasutatud tuumkütuse ning viib selle Eestist välja.

Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega ohutuks muuta. Hetkel asub samas kohas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid. See ei ole aga pikemaajaliselt ohutu lahendus.

Projekti tulemusena valmivad uuringud võetakse aluseks lõppladustuspaiga rajamisel ning  reaktorisektsioonide likvideerimisel. Alustatakse ka planeeringu koostamise, mõjude hindamistega ja vähendatakse lõppladustamist vajavate jäätmete hulka.

Tagasi üles