Rahandusministeerium: riik peab tuleval aastal ilmselt laenu võtma

Laenuintressi fikseerides tuleb arvestada ka panga tasuga. Foto: Toomas Huik

Rahandusministeerium märgib värskes majanduskasvu prognoosis, et riigi eelarvepositsioon vajab parandamist ning juhul, kui seda ei tehta, peab riik 2020. aastal laenu võtma. 

Rahandusministeerium leiab, et struktuurne eelarvepositsioon vajab väikest parandust juba tänavu ning 2020. aastal parandusvajadus kasvab. «Suurenevate süsinikdioksiidi kvoodi tulude ning dividendide toel väheneb sel aastal valitsussektori nominaalne puudujääk 0,2 protsendile SKTst. Struktuurset puudujääki aitab lisaks alandada ka vähenev SKT lõhe,» märgib ministeerium.

Nii tingivad rahandusministeerium teatel eelarvereeglid vajaduse parandada eelarvepositsiooni ligi 100 miljoni euro võrra 2020. aasta eelarves. 

Ühtlasi märgib ministeerium, et valitsussektori võlakoormus suureneb tänavu 0,3 protsendipunkti võrra 8,2 protsendini SKTst ja püsib sel tasemel 2023. aastani.

Ministeeriumi hinnangul ei loo riigieelarve nominaalne puudujääk eeldusi reservide kogumiseks. «Riigi rahavoog on 2019–2023 negatiivne laenude tagasimaksmise ja finantseerimistehingute rahastamise tõttu. Eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast,» kirjutab ministeerium prognoosis. 

Ministeerium prognoosib, et 2019. aastal kujuneb maksukoormuseks 33,6 protsenti SKTst, mis vastab eelarves oodatud tasemele. Aastatel 2020–2023 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKT ja maksukoormus langeb 2023. aastaks 32,5 protsendile SKTst, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Kõige kiiremini kasvavad tööjõumaksud ja käibemaks, maksutulude kasvu aeglustavad juriidilise isiku tulumaks ja aktsiisid. 

Rahandusministeerium tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi viimase majandusprognoosiga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra 3,1 protsendini, järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 2,7 protsenti.