/nginx/o/2018/11/09/11560662t1h1672.jpg)
Kaubanduspindade turul on Balti pealinnade võrdluses kõige suurem ülekuumenemise oht Tallinnas, sest siin on viimastel aastatel valminud palju uut pinda. Siiski on Tallinnas oodata keskmise rendihinna püsimist senisel 14–15 eurol ruutmeetri kohta, sest kuni üürnike käibed ei vähene, puuduvad piisavalt head argumendid rendihinna üle kauplemiseks, näitab SEB analüüs.
Kõigis kolmes riigis on viimastel aastatel tajutud nõudlust suurte kaubanduskeskuste järele, kuid Riias ja Vilniuses ei ole viimase 10 aasta jooksul suurarendusi valminud – Riias on nüüd küll lõpule jõudmas Akropolise keskuse arendus. Tallinnas on alates 2017. aastast kaubanduspinna kasv ületanud jaekaubanduse käibekasvu; Riias ja Vilniuses on olukord vastupidine, teatas SEB.
Vilniuses on vaba pinda veidi üle ühe protsendi, Riias ja Tallinnas kolme protsendi ringis. Tallinnas on eelnenud kümne aasta jooksul olnud vakantsus alati alla 1,5 protsendi ning kõik uued pinnad on haaratud lennult. Järgmisel aastal võib Tallinnas vabade pindade osakaal ületada 4 protsenti.
«Üha levinum on arusaam, et pinna omanik ja rentnik peavad mõlemad pingutama, et kliente jätkuks. Kuna kaubanduskeskustes esindatud peamised kaubamärgid on kõikjal jätkuvalt suuresti samad ja lisaks kasvab väga kiirelt e-kaubanduse maht, siis peavad kaubanduskeskuste omanikud muutma oma keskusi atraktiivsemaks ning pakkuma külastajatele vaheldust nii kaubamärkide osas, kui ka lisaks vaba aja veetmise võimalusi. Teiste riikide eeskujul on ka meil oodata käibepõhise rendi üha laialdasemat levikut, mis paneb pinna omaniku ja rentniku omavahel riske jagama,» ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Kaubanduskeskused peavad väga tõsiselt mõtlema, kuidas reageerib poepindade nõudlus aina kiirenevale e-kaubanduse kasvule ning kes üürnikest seetõttu lähiaastatel füüsilisest poepinnast kas täielikult või osaliselt loobuda kavatsevad. Kui veel 10 aastat tagasi oli uudne, et kaubanduskeskuses on kino, restoranid ja spordiklubid, siis nüüd on see muutunud standardiks ja kaubanduskeskuste arendusmeeskonnad peavad leidma uusi, keerukamaid lahendusi meelitamaks või hoidmaks kliente.
Laopindadel head ajad
E-kaubandus, mida kaubanduskinnisvara omanikud pigem murelikult jälgima peaks, mõjub seevastu laopindade segmendile stimuleerivalt. Jaekaubanduse kasvu, kaupade transiidi ning suurenenud tootmise tõttu on Baltimaade laopindadel head ajad. Keskmine, 4–5- eurone rendisumma ruutmeetri kohta on veidi kõrgem kui mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, kuid ligi poole odavam kui Stockholmis. Kui 2010. aastal oli Tallinna ja ümbruskonna laopindadest 20 protsenti vabad, siis praegu on see näitaja 6–7 protsendi ringis ning rendihinnad püsivad stabiilsed.
Nõudlus ja pakkumine püsivad hetkel üsna hästi tasakaalus, kuna enamik suuremaid uusarendusi tehakse kas rentniku tellimusel või oma tarbeks. Samas kui eeldada, et e-kaubanduse kasv kiireneb, peavad nii laopindade kinnistute omanikud kui laopidajad ise perspektiivitundega üle hindama oma pikaajalised kasvuvajadused, muuhulgas ka pindade sobivuses logistika täiendava automatiseerimises.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)