/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2019/04/03/11919414t1ha626.jpg)
Nüüdseks juba neljandat päeva jutti kasvanud naftahinnad purustasid kolmapäeval taaskord aasta hinnarekordi. Hinnatõusu taga on naftakartelli OPEC tootmiskärped, Iraani ekspordi vähenemine ja laialdased voolukatkestused Venezuelas.
Naftahinnad purustasid taas aasta hinnarekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Globaalse hinnaindeksina kasutatava Brenti toornafta barreli hind tõusis kolmapäeval 35 senti ehk 0,5 protsenti 69,72 dollarini. 70 dollari piir on nüüdseks juba sisuliselt käega katsutav. Viimani oli Brenti barreli hind nii kallis möödunud aasta 12. novembril. USA toornafta WTI hind tõusis 22 senti ehk 0,4 protsenti 62,80 dollarini barreli kohta. WTI oli viimani nii kallis möödunud aasta 7. novembril.
Naftat eksportivate riikide kartell viis märtsikuus Saudi Araabia juhtimisel oma tootmise viimase nelja aasta kõige madalamale tasemele. Washingtoni loal ajutiselt Iraani naftat importinud riigid olid teisipäevaks tarnimise lõpetanud, vähendades nii Iraani naftaeksporti veelgi. USA asepresident Mike Pence ütles ühtlasi kolmapäeval, et USA jätkab sanktsioonidega surve avaldamist Venezuela naftatööstusele.
Venezuela riiklik naftafirma PDVSA on maadelnud terve märtsikuu üleriigiliste voolukatkestustega ja USA sanktsioonidega, kuid on suutnud siiski valdavalt hoida tootmistempot miljon barrelit päevas.
Tootmist on vähendanud ka OPECi mitte-kuuluv Venemaa, kes vähendas märtsiga tootmist 11,3 miljoni barrelini päevas.