Kui enne valimisi sai EKRE oma seitsme parlamendikoha eest riigieelarvest tegevusetust 375 158,42 eurot, siis pärast valimisi on neil riigikogus kohti 19 ja aastane sissetulek 999 475,25 eurot. See tähendab, et sissetulekute kasv täisaastas on koguni 624 316,83 eurot.
EKRE on sarnaselt Vabaerakonnaga seni olnud seisukohal, et maksumaksja ei peaks nii heldelt parteisid toetama ning elama vaid liikmemaksudest. Eelmise riigikogu koosseisu ajal anti sisse ka vastav eelnõu, kuid see ei leidnud toetust.
Kõige suurema esindatusega oli nii enne kui pärast valimisi riigikogus Reformierakond. Kui enne valimisi sai ta 30 riigikogu koha eest riigieelarvelist eraldist 1 607 821,78 eurot, siis pärast valimisi hakkab 34 saadikukoha eest laekuma 1 788 534,22 eurot. See tähendab kasvu 180 712,43 eurot.
Keskerakond sai enne valimisi 27 koha pealt 1 447 039,6 eurot, pärast valimisi 26 saadikukoha pealt 1 367 699,57 eurot. Seega on sissetulekute languseks 79 340 eurot.
Isamaal oli enne valimisi riigikogus 14 saadikukohta ja aastane sissetulek riigieelarvest oli 750 316,83 eurot. Pärast valimisi on saadikukohti 12 ning riigieelarvelise eraldise suurus 631 247,38 eurot. Sissetulekute langus riigieelarvest seega 119 069,45 eurot.
Sotsidel oli parlamendis enne valimisi 15 saadikukohta ja pärast valimisi 10 saadikukohta. Riigieelarvelise eraldise aastane suurus enne valimisi oli 803 910,89 eurot ning pärast valimisi 526 039,60 eurot. Kukkumine 277 871,29 eurot.
Vabaerakond sai enne valimis riigieelarvest 428 752 eurot aastas ning pärast valimisi ei saa ta mitte midagi.
Uus tulija Eesti 200 kogus valimistel 4,4 protsenti häältest ning hakkab saama riigieelarvelist toetust 100 000 eurot aastas. Kuna sel aastal jääb pärast valimisi alles 9 kuud, siis sel aastal saab Eesti 200 75 000 eurot.