Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Vaata graafikuid: EKREle tulud maksumaksjatelt kasvavad enam kui pool miljonit eurot (69)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu saal.
Riigikogu saal. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti erakondade kassasse laekub maksumaksja rahakotist igal aastal kokku enam kui 5,4 miljonit eurot riigieelarvelist toetust, mis jagatakse ära lähtuvalt riigikogu valimistel kogutud häältesaagist; äsjased valimised kasvatavad kõige enam äärmuslike vaadetega EKRE sisstulekuid ning kõige vaesemaks jääb sotsisaaldemokraatliku ilmavaatega partei rahakott.

Kui enne valimisi sai EKRE oma seitsme parlamendikoha eest riigieelarvest tegevusetust 375 158,42 eurot, siis pärast valimisi on neil riigikogus kohti 19 ja aastane sissetulek 999 475,25 eurot. See tähendab, et sissetulekute kasv täisaastas on koguni 624 316,83 eurot.

EKRE on sarnaselt Vabaerakonnaga seni olnud seisukohal, et maksumaksja ei peaks nii heldelt parteisid toetama ning elama vaid liikmemaksudest. Eelmise riigikogu koosseisu ajal anti sisse ka vastav eelnõu, kuid see ei leidnud toetust.

Kõige suurema esindatusega oli nii enne kui pärast valimisi riigikogus Reformierakond. Kui enne valimisi sai ta 30 riigikogu koha eest riigieelarvelist eraldist 1 607 821,78 eurot, siis pärast valimisi hakkab 34 saadikukoha eest laekuma 1 788 534,22 eurot. See tähendab kasvu 180 712,43 eurot.

 

Keskerakond sai enne valimisi 27 koha pealt 1 447 039,6 eurot, pärast valimisi 26 saadikukoha pealt 1 367 699,57 eurot. Seega on sissetulekute languseks 79 340 eurot.

Isamaal oli enne valimisi riigikogus 14 saadikukohta ja aastane sissetulek riigieelarvest oli 750 316,83 eurot. Pärast valimisi on saadikukohti 12 ning riigieelarvelise eraldise suurus 631 247,38 eurot. Sissetulekute langus riigieelarvest seega 119 069,45 eurot.

Sotsidel oli parlamendis enne valimisi 15 saadikukohta ja pärast valimisi 10 saadikukohta. Riigieelarvelise eraldise aastane suurus enne valimisi oli 803 910,89 eurot ning pärast valimisi 526 039,60 eurot. Kukkumine 277 871,29 eurot.

Vabaerakond sai enne valimis riigieelarvest 428 752 eurot aastas ning pärast valimisi ei saa ta mitte midagi.

Uus tulija Eesti 200 kogus valimistel 4,4 protsenti häältest ning hakkab saama riigieelarvelist toetust 100 000 eurot aastas. Kuna sel aastal jääb pärast valimisi alles 9 kuud, siis sel aastal saab Eesti 200 75 000 eurot.

Erakondadele riigieelarvest eraldatav toetus jagatakse kuude arvuga ning saadud tulem makstakse välja iga kuu alguses. Summad kannab üle siseministeerium. Sel aastal makstakse neile uute nn tariifide alusel toetusi välja alates 1. aprillist, kuni märtsi lõpuni laekusid eraldised eelmiste valimistulemuste alusel.

Erakondadele riigieelarvest eraldiste maksmist näeb ette erakonnaseadus. Selle kohaselt saavad riigieelarvelisi eraldisi erakonnad, kes on riigikogus esindatud ja erakonnad, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt ühe protsendi häältest.

Riigikogus esindatud erakondadele anti  riigieelarvest raha esmakordselt juba 1996. aastal. Toona oli üldsummaks ligi viis miljonit Eesti krooni ja see jagati 12 erakonna vahel. 940 590 krooni läks Reformierakonnale, väikseimad summad ehk 99 010 krooni läksid Vene Erakonnale Eestis ja Põllumeeste Kogule. Viimased 10 aastat on eraldatav üldsumma püsinud muutumatuna 5,4 miljoni euro juures.

Veneetsia komisjon on leidnud, et kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, peavad nende eelarved olema kontrollitavad riigiorgani poolt.

Tagasi üles