Kohtutäiturid pahandavad Grossiga: sularahas palga maksmine ei päästa kedagi võlgadest

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite konverents. Paremal on Kristi Hunt, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite kojale jäi hambusse sel nädalal ümbrikupalga maksmise skandaali sattunud suurettevõtja Oleg Gross, kes tõi välja huvitava põhjuse, miks ta osadele oma töötajatele palka sularahas maksab.

Nimelt ütles omanimelise kaupluseketi omanik Gross kolmapäeval Postimehele, et ta maksab osadele töötajatele töötasu sularahas, kuna «maapiirkonnas ei pruugi olla sularahaautomaate» ja kuna «paljudel inimestel on muud probleemid – pangad arestivad mõnel töötasu niipea, kui see arvele laekub.»

Just viimane väide ajas harja punaseks pankrotihaldurite ja kohtutäiturite koja kantsleril Kristi Hundil. Kohtutäiturite töö on täide viia kohtu otsust, mis paljudel juhtudel tähendab võla sisse nõudmist. Kui võlgnik sellest igal võimalusel kõrvale nihverdab, on täituritel peavalu küllaga. 

«Tegemist on vaieldamatult suurärimehega suure algustähega, kes on kasvatanud väikesest põrsafarmist omanimelise kabandusketi ning nõnda saanud eeskujuks paljudele, kes oma äri edukalt ajada soovivad,» alustas Hunt murekirja.

«Milline mulje jääb pärast selliseid sõnu lugejale, tööandjale, töötajale?» küsis ta. «Elage võlgu, ärge makske tagasi sest nii on õige!» Hundi sõnul pole selline teguviis õigusriigile kohane, kuna võlg on võõra oma, nagu vanasõna ütleb ja see tuleb tagasi maksta, mitte maksmisest pahatahtlikult kõrvale hoiduda. «Kui aga reeglit ei järgita, on anarhia ukse taga ja inimesed tänaval. See on aja küsimus. Vaevalt seda soovite,» hoiatas kantsler.

Ta selgitas veel, et kui inimene juba on võlgu, teab ta sellest ammu enne täitemenetluse algatamist. «Kui aga täitemenetlus algatatakse, antakse talle veelkord võimalus vabatahtlikut võlg tasuda (tavaliselt 30 päeva) millest teavitatakse esmase kirjaga. Ja kui teavitusest hoolimata hoiatust tõsiselt ei võeta – arestibki kohtutäitur võlgniku töötasu.»

Hunt pani veel südamele, et ekslik on arvata nagu päästaks sularahas arveldamine võlgade tasumisest. «Tööandja on kohustatud kohtutäituri kirja alusel vahetult töötasust kinnipidamist teostama – siin ei ole vahet, kas töötasu kantakse arvelduskontole või antakse peo peale sulas,» lõpetas ta.

Kolmapäeval avaldas «Pealtnägija», et mitu Oleg Grossi firma OG Elektra töötajat väidavad, et ettevõte maksab neile osa palka sularahas, mille pealt makse ei maksa. Gross eitas neid süüdistusi ning peab selliseid väiteid väljamõeldiseks. Samuti ei saa vaatamata «Pealtnägija» osaluseksperimendile juriidiliselt väita, et Grossi firmad petavad.