Üle lahe Soomes räägivad poliitikud sellest, et inimesed peaksid sööma vähem liha ja rohkem köögivilju. Ühe variandina on laual isegi liha täiendav maksustamine.
Soomlased juurdlevad: kas panna liha eraldi maksu alla? (19)
Soomes on erakondi, näiteks sotsiaaldemokraadid, vasakliit ja rohelised, kes leiavad, et liha peaks kallim olema. Teised parteid tahaksid jällegi pigem madalamaid makse taimsele toidule, näiteks köögiviljadele. Kolmandad sooviksid hoopistükkis kõrgemaid või võrdsemaid toetusi teraviljakasvatajatele, selgus Soome suurima väljaande Helsingin Sanomati artiklist.
Kõrgemat maksustamist tagant tõukavad jõud põhjendavad, et hiiglaslik lihatööstus on loodusele kahjulik, kuna tootmise käigus eraldub palju kasvuhoonegaase. Lisaks on suurtootmisel oma osa Balti mere eutrofeerumisel, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, hävitades kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.
Näitena tuuakse kasvõi Maailma Majandusfoorumi (WEF) hiljutine uuring, mis leidis, et veiselihalt teistele valguallikatele üleminek päästaks miljoneid elusid ja langetaks järsult kasvuhoonegaaside emissiooni.
Lihamaks kui peavalu
Kuna lihatarbimine ja- tootmine on üha enam kliimadebati oluline osa, otsustas Helsingin Sanomat uurida, mis väljavaated täiendaval maksustamisel oleks. Lauale pandi kaks varianti: lihale kõrgem käibemaks kui teistele toidukaupadele või siis hoopiski uus lihaaktsiis.
Kui Eestis on üldine käibemaksumäär 20 protsenti, siis Soomes 24 protsenti. Samas on seal erandeid, näiteks toidule kehtib 14-protsendiline käibemaks. Üks variant olekski tõsta liha käibemaks tavalisele, 24-protsendi tasemele. Või siis langetada kõigi teiste toiduainete maksumäära.
Kuigi Soome Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda on alati seostatud lihamaksu ideega, ütles erakonna maksuekspert Lauri Finér väljaandele, et pigem tahaksid nad käibemaksu vähendamist toidukaupadel, mis on väga keskkonnasõbralikult toodetud ehk kus teisisõnu paisatakse keskkonda vähem emissioone.
Sotside plaan näeb ette, et kõigil toiduainetel tuleks välja rehkendada nende tootmisel tekkiv keskkonnakahju ning sellest lähtuvalt kehtestada maks. Kuigi see poleks liha täiendav maksustamine, tähendaks see lõpuks ikkagi seda, et liha oleks kallim kui «keskkonnasõbralikumad» toidud.
Taoline keeruline, väga paljude eranditega süsteem, oleks aga väljaandega konsulteerinud ekspertide sõnul paras peavalu. Lisaks põrkuksid nad paljude Euroopa Liidu reeglite vastu.
Soomlastele lihtsalt meeldib liha
Kui rääkida ainult maksustamisest, siis siingi on kuulda vastuhääli. Näiteks ütles ühe Soomes tegutseva majandusuuringute instituudi Palkansaajien Tutkimuslaitos juht Tuomas Kosonen, et liha kallim maksustamine ei pruugi sugugi õnne õuele tuua ega inimesi rohkem «rohelist» sööma panna.
Ta tõi näiteks, et kui Soomes kehtestati kommi- ja jäätisemaks ei hakanud inimesed neid tooteid vähem tarbima. Samas märgib väljaanne, et nn limonaadimaksu kehtestamine 2014. aastal vähendas siiski magusate jookide tarbimist.
Kosoneni teine argument oli see, et liha on toode, millel puudub sisuline asendus, siis ei pruugi see tarbimist vähendada. Inimesed, kes liha söövad ja vajavad, on nõus selle eest ka kõrgemat hinda maksma, leidis ta. «Mis mõte sel maksul siis üldse on?» küsis ekspert.
Soome keskkonnainstituudi Luke teadlase Jyrki Niemi sõnul näitab rahvusvaheline praktika aga seda, et kui tahetakse muuta inimeste toitumis- ja tarbimisharjumusi, siis mõneprotsendilisest maksukohendusest ei piisa. «Alla 20 protsendilise maksutõusuga pole midagi pihta hakata, see peab olema veelgi suurem,» arvas ta.
Seevastu Soome põllumeeste ühing kommenteeris ajalehele, et peamine põhjus, miks soomlased soovitust vähem köögivilju söövad, on selles, et neile lihtsalt meeldib liha. Kui kodumaine liha kallimaks muudetakse, siis hakkavad soomlased sööma odavamat importliha, märkis ta.