:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/11/12/11568727t1hac82.jpg)
Kõige keerulisemate ja suuremate majanduskuritegude uurimisega tegeleb Eestis majanduskuritegude büroo, mis saatis mullu prokuratuuri 23 kriminaalasja, mille käigus arestis pea 5,7 miljoni eest kriminaaltulu.
Majanduskuritegude büroo arestis «suurtelt kaladelt» 5,7 miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ainuke majanduskuritegude büroo tegutseb keskkriminaalpolitsei all. Enamus luubi all olnud kriminaalasjadest olid läinud aastal omastamised, maksejõuetuse põhjustamised ja raamatupidamise nõuete rikkumised.
Majanduskuritegude büroo saatis mullu prokuratuuri kokku 23 kriminaalasja, kus oli kokku 143 kuriteoepisoodi ja 170 kahtlustatavat, sealhulgas 32 ettevõtet. Kriminaalasjades arestiti kriminaaltulu kahtlusega vara 5,7 miljonit eurot, selgub prokuratuur aastaraamatust.
Büroo toob ise suurima töövõiduna välja kahtlustuse esitamise hotelli- ja restoraniärimeestele Hubert Hirvele ja Pavel Gammerile ja teistele kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutele. Meestelt arestiti 1,3 miljonit eurot ja nende varale seati 3,8 miljoni euro väärtuses hüpoteeke.
Büroo sõnul oli «sajandi mõjukaimaks maffiaasjaks» tituleeritud uurimine aja- ning ressursikulukas, mõjutades ka teiste pooleliolevate menetluste kulgemist. Samas tõusis süüdistatavate maksulaekumine märgatavalt.
Teistest prokuratuuri jõudnud majanduskuritegudest domineerisid läinud aastal eurotoetuste väärkasutamised ja maksejõuetuse põhjustamised. Näiteks toob prokuratuur välja Aivo Pärn, Jaan Uibo ja Oliver Kruuda kriminaalasja, kus tehti Kruuda juhitava piimatööstuse ASi Tere huvides ühele teisele ettevõttele kahjulikke tehinguid. Lisaks lõpetaks Viru prokuratuur Novotrade Investi soodustuskelmuse juhtumi, kus firmal tuli hüvitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) miljon eurot.
Majanduskuritegude uurimine, süüdlaste karistamine ja kannatanud osapooltele kahju hüvitamine on Eesti riigis seni vaeslapse rollis olnud. Seetõttu loodab politsei ja prokuratuur vähendada majanduskuritegude menetlusjääki, minna üle grupipõhisele menetluse, koguda süsteemselt kriminaalteavet ning suurendada jälitusvõimekust.
Olulise suunana toob politsei eraldi välja finantskuritegevuse ja suure kahjuga majanduskuriteod.
Prokuratuuri aastaraamat ilmus ajal, mil amet pidas Paides üldkogu. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles seal, et prokuratuur on tõhusa tööga saatnud kurjategiajtele sõnumi, et «puutumatuid» ei ole. 2018. aastal registreeriti 27 000 kuritegu ning lõplik menetlusotsus võeti vastu enam kui 10 000 inimese osas.