/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
/nginx/o/2019/03/29/11907444t1h391a.jpg)
Swedbanki aktsia hind kukkus eile päeva sees 130 Rootsi kroonist allapoole, mis tähendab, et rahapesu skandaali eelse ajaga võrreldes on panga väärtus vähenenud ligi 38 protsenti ehk 8,7 miljardi euro võrra.
Swedbanki väärtusest kadus ligi 9 miljardit eurot (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. veebruaril, päev enne rahapesukahtlustuste ilmsikstulekut oli Swedbanki aktsia sulgemishind 210,8 Rootsi krooni tasemel. Siis oli panga väärtus veel ligikaudu 22,78 miljardit eurot. Sellest ajast alates on aktsia järjest langenud. Eilne Swedbanki aktsialangus börsil oli mõjutatud aktsionäride üldkoosoleku otsusest. Aktsionäride üldkoosolek otsustas neljapäeval muuhulgas maksta dividende 14,20 Rootsi krooni aktsia kohta ja selle võrra on liikunud ka Swedbanki aktsia hind börsil, ning siis fikseeriti ka dividendi saajate nimekiri.
Neljapäeval teatas pank tegevjuhi Birgitte Bonneseni vallandamisest ning Stockholmi börs peatas aktsiaga kauplemise vahetult enne aktsionäride üldkoosolekut. Selleks ajaks oli aktsia hind langenud 148,45 Rootsi krooni tasemele. Aktsiaga jätkus kauplemine kohaliku aja järgi kella 15.45 paiku, mil Swedbank teatas börsile aktsionäride üldkoosoleku kokkuvõtte.
Bonneseni vallandamine tuli pärast Rootsi majanduskuritegude büroo teadet, et panka kahtlustatakse lisaks siseteabe avaldamisele ka suuremahulises pettuses. Bonneseni asemele määrati vähemalt ajutiselt senine finantsjuht Anders Karlsson.
Kriminaaluurimine
27. veebruaril teatas Rootsi majanduskuritegude uurimise ameti peaprokurör Thomas Langrot, et otsustas algatada Swedbanki kohta eeluurimise siseteabe loata avaldamise kahtluse kohta. «Ma olen algatanud eeluurimise, sest meil on alust arvata, et 15 suurimale aktsionärile edastati siseteavet enne seda, kui SVT loo avaldas,» ütles Langrot.
Romualda Stonkute
FOTO: Erakogu
Võimalik, et me vajame rohkem teavet kui rootslased, kes ei ole kogenud nii palju pankade kokkukukkumisi ega kaotanud nii palju isiklikku raha.
Leedu kommunikatsioonifirma PR Service direktor Romualda Stonkute
/nginx/o/2019/03/29/11907445t1h2b57.jpg)
Nüüd on eeluurimine laienenud nii vaadeldava ajaperioodi kui kahtlustuste osas. Nimelt kahtlustatakse Swedbanki ka suuremahulises pettuses. Uurimise käigus on prokurör ning finantsturgude amet uurinud panga poolt avaldatud börsi- ja pressiteateid ajavahemikus 23. oktoobrist 2018 kuni 20. veebruarini 2019.
«Kogutud informatsioon näitab, et Swedbank andis eksitavat informatsiooni nii avalikkusele kui ka börsile selles osas, mida pank teadis rahapesukahtlusest Swedbankist ja Balti riikides,» ütles Langrot.
Käimasolev uurimine näitab, kas tegemist on pettusega ning kes peaksid selle eest vastutuse võtma. Kui Eestis on arutelu Swedbanki skandaalist informeerimise üle olnud tagasihoidlik ning näiteks Eesti Panga asepresident Madis Müller on korduvalt kinnitanud, et panga kliendid ei peaks uudiste pärast muretsema, sest tegemist on finantsiliselt tugeva pangaga, siis Leedus on puhkenud ka terav diskussioon panga rolli üle.
Puudulik kommunikatsioon
Nimelt leiab osa Leedu kommunikatsioonieksperte, et Swedbank ei ole laieneva rahapesuskandaali valguses avalikkusele piisavalt teavet jaganud, samas kui teised arvavad, et pank ei peagi kõigiga suhtlema.
Kommunikatsioonifirma PR Service/Edelman Affiliate direktor Romualda Stonkute ütles BNSile, et aktiivse kommunikatsiooni puudumine viitab, et pank ei ole kriisiga toimetulemiseks valmis. Turunduskonsultant Mindaugas Lapinskas arvas samas, et sellise kriisiga silmitsi seistes peab pank eelkõige suhtlema oma suurimate klientide, fondide ja analüütikutega, mitte laiema avalikkusega.
«Sellisel juhul peavad nad rääkima suurte finantsanalüütikutega, ilmselt fondide ja nende suurimate klientide finantsjuhtidega. Mis teistesse puutub, siis lõppude lõpuks on nende hoiused tagatud. Seda enam, et pankrotti ilmselt praegu ei kaaluta,» ütles Lapinskas Leedu BNSile. Stonkute märkis, et osa turge, eriti Leedu, on pangateabele tundlikud.
«Ma arvan, et osa turge on tundlikumad uudistele pankade läbipaistvuse kohta. Võimalik, et me vajame rohkem teavet kui rootslased, kes ei ole kogenud nii palju pankade kokkukukkumisi ega kaotanud nii palju isiklikku raha,» ütles ta. Stonkute märkis, et olles Swedbanki äri- ja eraklient, eeldaks ta rohkem teavet kui ainult sõnum veebilehel. Ta lisas, et pank peaks informeerima kliente sellest, kuidas olukorraga tegeletakse.