Coop panga igapäevapanganduse juht: eestlased vahetavad rootsi pangad välja

Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem Foto: Urmas Kamdron

Eesti ja teiste Balti riikide panganduse maine on viimastel kuudel kõvasti kannatada saanud, kuid negatiivsetel uudistel on ka positiivne külg – inimesed on hakanud panga valikut põhjalikumalt läbi mõtlema ja paljud avanud konto kodumaises pangas, kirjutas Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem.

Kui kodumaist toitu eelistab Toiduliidu uuringute järgi lausa 90% eestlastest, siis muudes valdkondades pole analoogset eestimaiste ettevõtete eelistamist seni märgata olnud. Tänavu jaanuaris ja veebruaris tõstatunud rahapesuskandaal ning Danske panga turult taandumise otsus on aga pannud Eesti inimesed põhjalikumalt läbi mõtlema, mille poolest erinevad kodumaisel ja rahvusvahelisel kapitalil põhinevad pangad.

Samal ajal, kui meedias käib arutelu selle ümber, kas Eestisse oleks vaja uut panka, on paljud eestlased juba teinud otsuse kodumaise panga kasuks – vahetult pärast Danske skandaali ilmsiks tulekut ja Swedbanki võimaliku rahapesu uurimise algust kasvas Coop Pangaga liitunud uute klientide arv hüppeliselt. Veebruaris liitus pangaga üle 1200 erakliendi, mida on kolmandiku võrra rohkem kui jaanuaris ja kümnendiku võrra enam kui eelmisel aastal keskmiselt, kusjuures seda ilma toetavate kampaaniategevusteta. Kuidas on muutumas aktiveerunud pangavahetuse tulemusel turg?

Olen veendunud, et Rootsi pankade tegutsemine siinsel turul on toonud ja toob ka edaspidi Eesti majandusele oluliselt rohkem kasu kui kahju. Siiski oli turg tasakaalust väljas, sest umbes kaks kolmandiku eestlastest on kõikide pangateenustega välispankade kliendid. See on tekitanud mugavustsooni, sest konkurents on madal ja pangad pole pidanud kliendi nimel eriti pingutama. Meil on nüüd küll viipemaksed, kuid näiteks Suurbritannia inimesed kasutasid juba 2014. aastal 58 miljonit viipekaarti.

Poolas on juba aastaid levinud telefoniga tasumine ja Rootsis on võimalik teha makseid, ilma et teaksid teise inimese kontonumbrit. Paremini tasakaalus turul on suurimateks võitjateks kliendid – konkurents paneb pangad keskenduma tootearendusele ja kliendikesksusele, mis võib mõnevõrra kahandada pankade kasumlikkust, kuid toob kaasa paremad teenused.

Pank, mille koduturuks on Eesti, tegutseb rahvusvahelistest pankadest erineva strateegiaga. Isegi kui pankade teenused on tihti tulenevalt finantsvaldkonna regulatsioonidest üsnagi sarnased, on pankadel erinev riskiisu ja valmidus Eesti inimeste vajadusi arvesse võtta. Näitena võib tuua regionaalse aspekti – kui välismaised suurpangad hoiavad fookuse Eesti tõmbekeskustes Harju- ja Tartumaal, siis Coop Panga eesmärgiks on olla finantspartneriks kõikidele Eesti inimestele. 

Kui rahvusvaheline ettevõte töötab uusi teenuseid välja enamasti põhiturul ja laiendab neid teistesse riikidesse, siis kohalikul pangal on parem koduturu tunnetus. Eesti teenused ja IT-lahendused on üldiselt hästi arenenud ja ootused kodumaise panga suhtes kõrged – eeldatakse kõikide igapäevapanganduse teenuste ja toodete sujuvat toimimist ning hea teenuse puhul ollakse valmis ka panka vahetama. 

Paljud inimesed pelgavad, et panga vahetamine on keeruline, kuid tegelikkuses pole see olnud kunagi lihtsam kui täna – seda saab teha digitaalselt kodust lahkumata vaid mõne minutiga.

Kui varem arvati, et pangavahetus on keeruline protsess ja kasulik on hoida võimalikult palju teenuseid ühes pangas, siis täna see enam nii ei ole. Eesti Panga statistika näitab, et keskmisel Eesti inimesel on konto mitmes pangas ja erinevaid teenuseid kasutatakse enda jaoks sobivama teenusepakkuja juures. Eestimaine pangandus on taas au sees ja pangavahetuse aktiveerumise järgi võib öelda, et kliendid on kasvanud konkurentsist juba võitnud.