Must päev Swedbankis: lisaks Bonnesenile nõudsid aktsionärid ka teiste juhtide vallandamist

Swedbanki nõukogu kutsus tegevjuhi Birgitte Bonneseni ametist tagasi. Foto: Janerik Henriksson/TT / TT NEWS AGENCY

Swedbanki nõukogu kutsus neljapäeval ametist tagasi panga tegevjuhi Birgitte Bonneseni. Suurimad aktsionärid nõuavad aga terve juhatuse vallandamist. 

«Viimaste päevade arengud on pannud panga ülisuure pinge alla. Seetõttu otsustas nõukogu ametist vabastada Birgitte Bonneseni,» ütles nõukogu esimees Lars Idermark. Ta lisas, et Bonnesen on oma kolmeaastase ametiaja jooksul panustanud suuresti panga arengusse, luues juhtiva digitaalpanga. 

Panga nõukogu alustas täna protsessi leidmaks Swedbankile uue tegevjuhi. Ajutise juhina jätkab panga finantsjuht Anders Karlsson. Nõukogu esimees Lars Idermark andis meediale kommentaare Stockholmis kohaliku aja järgi kella 12–14 vahel, sõltuvalt aktsionäride üldkoosoleku kestvusest.

Ajutine juht Karlsson ütles aktsionäride koosolekul, et tema hinnangul oleks pidanud Swedbank paremini selgitama rahapesu osas tekkinud kahtlusi, kuid seda piiras pangasaladuse hoidmise kohustus. Ta rääkis ka usalduse kadumisest ning lisas, et pank ei saa üksi võidelda rahapesu vastu vaid siin tuleb koostööd teha teiste ametiasutustega.

Väidetavalt olid panga kolm suurimat aktsionäri – Folksam, Alecta ja AMF – Bonneseni jätkamise vastu, nõudes teisipäevasel omanike koosolekul tema lahkumist. Rootsi aktsionäride ühenduse juht Joacim Olsson ütles koosolekul, et Bonneseni vabastamisest ei piisa ja terve Swedbanki juhatus peaks ametist taganema. Ta soovitas nõukogul otsida kiiresti uued juhatuse liikmed, kes taastaksid usu Swedbanki.

Aktsionärid hääletasid koosolekul ka Swedbanki nõukogude liikmete ametisse jätmise üle. Nad leidsid suhteliselt üksmeelselt, et nõukogu liikmed – Lars Idermark, Ulrika Francke, Siv Svensson, Bodil Eriksson, Peter Norman, Mats Granryd, Bo Johansson, Magnus Uggla ja Anna Mossberg – võivad ametis jätkata. 

Bonnesen peale vallandamist: arvestage, et ma pole vaene

Bonnesen ütles intervjuus Rootsi ajalehele Expressen, et tunneb, et pole mida valesti teinud. «Ma olen pangas olnud enam kui 30 aastat ning ma olen uhke kõige üle, mida ma pangas teinud olen. Absoluutselt, seda ma olen,» ütles ta.

Intervjueerija küsimusele, kas Bonnesen tunneb, et ei ole midagi valesti teinud, vastas Swedbanki eksjuht jaatavalt.

Ta märkis, et viimased kuus kuud on olnud stressirohked, ent kõik saab korda. «Kui pank on su südame lähedal, siis võitled selle eest, mida pead õigeks. Ma teen seda,» rääkis ta Expressenile.

Ajakirjaniku küsimusele, mida temast edasi saab, vastas Bonnesen, et seda tuleb panga käest küsida. «Nüüd algab mu uus elu,» ütles ta. «Ärge unustage, et ma ei ole vaene. Ja varsti olen 63..» lisas ta. 

Bonnesen ei lahku aga tühjade kätega – tema lahkumishüvitis on tervelt 21,5 miljonit Rootsi krooni ehk pea 2,1 miljonit eurot, kirjutavad Rootsi väljaanded.

Mis juhtub Eestis?

Swedbank Eesti juht Robert Kitt jäi kommentaarides napisõnaliseks. «Ma ei oska praegu midagi öelda, saime info samal ajal kui teie ehk börsiteate vahendusel,» ütles ta. Kitt lisas, et aktsionäride üldkoosolekult tuleb kindasti informatsiooni päeva peale juurde. Küsimusele, kas Swedbank Eesti juhatuse või Kitti enda ameti osas ei ole tehtud uudiseid, vastas Kitt, et ta ei oska öelda. Swedbank Eesti meediajuht Karin Laurima lisas, et pank jätkab oma igapäevatööd ning klientide jaoks ei muutu mitte midagi.

Eile Swedbanki peakontorit läbi otsinud Rootsi majanduskuritegude büroo teatas, et panka kahtlustatakse lisaks siseteabe avaldamisele ka suuremahulises pettuses.

27. veebruaril teatas Rootsi majanduskuritegude uurimise ameti peaprokurör Thomas Langrot, et otsustas algatada Swedbanki kohta eeluurimise siseteabe loata avaldamise kahtluse kohta. «Ma olen algatanud eeluurimise, sest meil on alust arvata, et 15 suurimale aktsionärile edastati siseteavet enne seda, kui SVT loo avaldas,» ütles Langrot.

Nüüd on eeluurimine laienenud nii vaadeldava ajaperioodi kui kahtlustuste osas. Nimelt kahtlustatakse Swedbanki ka suuremahulises pettuses. Uurimise käigus on prokurör ning finantsturgude amet uurinud panga poolt avaldatud börsi- ja pressiteateid perioodil 23. oktoober. 2018 kuni 20. veebruar 2019.

«Kogutud informatsioon näitab, et Swedbank andis eksitavat informatsiooni nii avalikkusele kui börsile selles osas, mida pank teadis rahapesukahtlusest Swedbankist ja Balti riikides,» ütles Langrot. Käimasolev uurimine näitab, kas tegemist on pettusega ning kes peaksid selle eest vastutuse võtma.

Majanduskuritegude büroo rõhutab, et nende uurimine ei puuduta võimalikku rahapesu, vaid börsi ja avalikkuse eksitamist ning siseteabe loata avaldamist.

Swedbanki aktsiaga kauplemine peatati

Panga aktsiaga kauplemine peatati Stockholmi börsil vahetult enne aktsionäride üldkoosolekut ja mõned minutid pärast Bonneseni ametist vabastamise teadet.

Swedbanki aktsia on rahapesukahtlustuse eelse ajaga võrreldes kukkunud 26,8 protsenti, kolmapäeval sulgus panga aktsia 154,15 Rootsi krooni tasemel ehk pank on kaotanud oma väärtusest 6,15 miljardit eurot.

Neljapäeva hommikul langes aktsia veel 3,69 protsendi võrra 148,45 Rootsi kroonile.

Täiendamisel!