Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Laenupakkuja: eestlane laseb Rootsi pankadel endalt seitse nahka koorida (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hoiupõrsas.
Hoiupõrsas. Foto: SCANPIX

Kui Euroopa Keskpanga andmetel on Eestis pakutavad tarbimislaenud Euroopa ühed kallimad, siis selle põhjuseks ainult vähest konkurentsi lugeda ei saa, ütles BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.  

«Tarbimislaenude intressid eelmisel aastal küll tõusid, kuid aasta kokkuvõttes jäi laenu keskmine hind tunamullusest madalamaks, samas kui eluasemelaenud on aastatega ainult kallinenud. See viitab üpris tugevale konkurentsile väikelaenude segmendis,» kommenteeris Kokmann pressiteates.

Eesti keskmine tarbimislaenude intressimäär oli jaanuaris 15,27 protsenti, ületades Euroopa keskmist ligi kolm korda. «Selline vahe on jahmatav aga arvestades, et Eesti Panga andmetel kasvatasid mullu turuosa pangad, mis pakuvad kõrgema intressimääraga tarbimislaene, siis võib teha järelduse, et meie inimestel pole midagi rootslastele heldelt maksmise vastu.»

«Ehk seni kuni on kliente, kes ei oska või ei taha oma kodupangast kaugemale vaadata, pole ka suurpangal motivatsiooni oma intressipoliitikat üle vaadata ja inimestelt kooritakse seitse nahka,» ütles Kokmann. 

Ta lisas, et laenu puhul on aga intressist märksa olulisem näitaja krediidi kulukuse määr, mille abil võrrelda laenu kallidust või odavust. Krediidi kulukuse määra arvutamisel arvestatakse intressi, lepingu, laenu- ja kontohalduse tasu ning muude kuludega, mida tarbija on kohustatud seoses tarbimislaenuga maksma.

«Krediidi kulukuse määr on tähtsam kui intress, sest intress on ainult üks laenu kuludest ega iseloomusta laenu täpset kogukulu. Mida väiksem on krediidi kulukuse määra protsent, seda odavam on ka laen,» märkis Kokmann. 

Ta lisas, et laenuintressidelt on võimalik kokku hoida, pakkumiste kogumine tundub aga paljudele tüütu ja selletõttu võib kaotada pere eelarvest sadu eurosid. «Pakkumisi tasuks ikka võtta erinevatest kohtadest ja valida nendest endale kõige sobilikum.» 

Eesti Panga andmetel andsid eelmisel aastal pangandusvälised krediidiandjad majapidamistele laenu ligi 380 miljonit eurot. Turu-uuringute ASi Eesti elanike finantskäitumise uuringu kohaselt on tarbimislaenude, ka autoliisingu soovijaid kõige enam vanuserühmas 25–34 aastat.

Tagasi üles