Eesti tipp-pruulijate 7 nõuannet käsitööõlle hobitegijatele

Käsitööõlu Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sel nädalal avas Eesti Väikepruulijate Liit registreerumise suvisele käsitööõllevõistlusele, kus hobitegijate õlled asuvad omavahel võistlustulle. Selleks, et kodusele õllepruulimisele kaasa aidata ja parem tulemus saavutada, jagavad Eesti tipp-pruulijad hobitegijatele nõuandeid.

Eesti Väikepruulijate Liidu liikmed ja tuntud käsitööõlle tipp-tegijad tõdevad, et suur osa liidu liikmetest alustaski oma tegevust just hobitegijana kodustes pruulinurkades toimetades. Tänaseks on neist aga kasvanud välja silmapaistvad tegijad nii kodu- kui ka välisturul. 

Oma soovitusi hobitegijatele kvaliteetse võiduõlle tegemiseks jagavad Põhjala, Pühaste, Tankeri ja Lehe pruulikoda ning 28.-29. juunil toimuva käsitööõlle võistluse korraldaja. 

1. Alusta teooriast

Pühaste pruulikoja peapruulmeistri Eero Manderi sõnul tuleks enne pruulimise alustamist endale põhitõed selgeks teha. «Ürita mõista, mis on protsesside taga, miks asjad juhtuvad. Loe usinalt pruuli-alast kirjandust - raamatuid, artikleid, foorumeid. Siis on juba su esimene katsetus suure tõenäosusega õnnestumine,» soovitab ta omast kogemusest.

2. Pane retsepti oma hing ja kirg

Tipp-pruulijate ühine soovitus on töötada välja käsitööõlleretsept kogu hinge ja kirega. «Tuleb lähtuda oma kirest käsitööõllede maailmas ning kõigest, mis sellega kaasas käib - alates kvaliteetsest toormaterjalist huvitavate maitsekombinatsioonide ja julguseni eksperimenteerida,» soovitab Põhjala pruulmeister Martin Vahtra ja lisab, et abiks tuleb ka oma tugevustele keskendumine ning niši leidmine. «Näiteks võib žüriile jääda mitme granadilliga tehtud IPA vahel silma just üks tasakaalus ja janukustutav saksapärane helles.» Ka võistluse korraldaja ja Pruulmeistrid.ee juht Alar Tammela tõdeb, et kõige tähtsam on tunda õlle sees pruulmeistri hinge ja armastust asja vastu.

Pühaste peapruulmeister aga rõhutab, et retsepti koostades võiks olla kindel visioon, millist õlut teha soovitakse ja kuidas see maitsma või milline välja nägema peaks. «Siis on teada, milliseid koostisosi selle saavutamiseks kasutada tuleb.»

3. Hea käsitööõlu saab alguse kvaliteetsest ja värskest toorainest

Võistlust korraldav Tammela märgib, et õlleteo õnnestumise suurimaks eelduseks on kvaliteetne tooraine. «Kõige olulisemad on puhas vesi ja värskelt jahvatatud linnased, mida tuleks enne hoida vaakumpakendis. Samuti tuleks humalaid ja pärmi enne pruulimist jahedas hoida,» toob ta välja. Ka Põhjala pruulmeister rõhutab, et hea käsitööõlle saamiseks tuleks jahvatada linnaseid võimalusel vahetult enne pruulimist. «Tuleks hankida võimalikult värsked humalad ja olla kindel lisatava pärmi elujõulisuses. Samuti tuleks kontrollida veeprofiili sobivust konkreetse pruuliga,» täpsustab Vahtra. 

Lehe pruulikoja peapruulmeister Tarmo Tali täpsustab siin, et veevärgivee kasutamisel tuleks kindlasti vett aktiivsöega filtreerida, sest kraanivee desinfitseerimisel kasutatav kloramiin võib pruulimise käigus luua keemilisi ühendeid, mis võivad rikkuda õlle maitse ja aroomi isegi üliväikestes kogustes.

4. Lisa maitseid sammhaaval

Tankeri pruulikoja juhi Jaanis Tammela sõnul on käsitööõllevõistlus suurepärane võimalus rohkelt katsetada ja põnevaid maitseid kokku sobitada. «Tänu internetipoodidele on kõik vajalik kergelt kättesaadav ja eksperimenteerimise piire seab ainult meistri enda fantaasia,» kutsub ta kõiki osalejaid katsetama. 

Samas soovitab Põhjala pruulmeister õllede maitsestamise puhul meeles pidada, et maitseid on tunduvalt kergem sammhaaval lisada, kui neid tagantjärgi siluda. «Selleks tuleks juba varakult mõelda oma pruuli üldise maitseprofiili ja eesmärgi peale - kas näiteks soovitakse lisada õllele mõne konkreetse erilinnasega maitsesügavust või hoopis vastupidi, üllatada intensiivse sidrunheina karakteriga,» toob Vahtra näiteid ja lisab, et siin on võimalusi lõputult. 

Pühaste peapruulmeister märgib aga, et retsepte ei tasuks ka liiga keeruliseks ajada. «Ei ole tarvis kuhjata kogu oma viljasalve ühe õlle sisse. Alustada tuleks vähesest, sest see aitab aru saada, mida mingit kindlat tüüpi linnas, humal või pärmitüvi õllele juurde annab. Kui midagi muuta, tuleks teha seda ükshaaval.»

5. Hoia pruulimisel puhtust

Alar Tammela märgib, et kogu pruulimisprotsessi ajal on väga tähtsaks teguriks ka puhtus. «Maitset mõjutab omajagu ka see, kui puhtad on pruulimiseks kasutatavad vahendid. Kindlasti tasuks neid enne kasutamist desinfitseerida,» soovitab võistluse korraldaja. Ka Pühaste peapruulmeister rõhutab, et ilma puhtuse hoidamata head õlu teha ei saa. «Ära riku oma suurepäraselt pruulitud õlut, kuna olid laisk ja jätsid desinfitseerimise vahele!»

Lehe pruulikoja peapruulmeister täpsustab, et kes on vähegi pruulimisega kokku puutunud, teab, et pruulimine on eelkõige ilustatud nõudepesu. «Selgelt hapuks läinud õlut on lihtne ära tunda ja põhjust diagnoosida. Aga kui valida paremad desinfitseerimisvahendid ja pöörata hoolikamat tähelepanu puhastamisele, kaovad ära vaevutajutavad kõrvalmaitsed, mis võivad muidu õllesid kummitama jääda,» jagab Tali nõu omast kogemusest.

6. Parima tulemuse saamiseks kontrolli temperatuuri ja veekeemiat

Lehe pruulikoja peapruulmeistri sõnul tasuks edasijõudnutele soovitada ka pisut suurimaid investeeringuid, mis võimaldavad kodus maailmaklassi õllesid pruulida. «Esimeseks neist on kontrollitud temperatuuriga käärituskamber - temperatuuri täpse kontrollita ei ole võimalik sama maitsetulemust korrata. Õlle pruulimise juures on üks kraad Celsiuse järgi juba päris suur number,» märgib ta ja toob välja, et ka külmkapist ümber ehitatud käärituskamber avab täiesti uued võimalused pärmist parima väljapigistamiseks. «Lisaks tekib vahe «väga hea» ja «suurepärase» õlle vahel veekeemiast. Seega on edasijõudnud pruulmeistri tööriistariiulil oluline roll ka pH-mõõdikul,» jagab Tali nõu.

7. Dokumenteeri ja väldi edaspidi vigu

«Kui kõik ettevalmistused pruulimiseks on tehtud, siis on kindlasti abiks ka kogu pruulipäeva dokumenteerimine ja arhiveerimine,» soovitab Põhjala pruulmeister. «See aitab tagantjärgi väikeseid võite ja kaotusi paremini mõista ning olemasolevaid retsepte järk-järgult arendada.»

Ka Lehe pruulikoja peapruulmeister tõdeb, et õppis protsessi käigus. «Nii näiteks sain kodupruulimisega alustades aru, et olulise muudatuse tõi piisava koguse pärmi kasutamine. Õlu läheb tõenäoliselt käärima ka siis, kui 50 liitrile tagantkäe väike pakike kuivpärmi sisse visata, aga stressis pärm kipub jällegi ebameeldivaid kõrvalmaitseid tootma. Seega sain aru, et kahtluse korral on kasulik pigem rohkem pärmi panna ja soovitan seda ka hobitegijatele,» jagab Tali oma kogemusi.

Ka Pühaste peapruulmeister Mander tõdeb, et on oma kogemusest õppinud hindama pärmi rolli paremini. «Aromaatsed humalad on küll ägedad ja linnasteta ei ole õllel tegu ega nägu, aga ei tasu unusta, et kui pärmi eest hoolt ei kanna, siis õlu lõpuni ei kääri ja kõik eelnevad pingutused on tühised,» paneb ta südamele ja soovitab valida pärmitüve hoolikalt ning tagada sellele vajalikud toitained ja piisav aereerimine ehk õhustamine.

Kõigil hobitegijatel, kes soovivad suvisest käsitööõllevõistlusest osa võtta, on võimalik õlleteoks jagatud nõuandeid arvesse võtta ja anda oma osalussoovist teada, registreerudes siin.