/nginx/o/2019/03/15/11867590t1hf800.jpg)
Täna avalikustati Swedbanki tellitud rahapesukahtluse välisaudit, milles uuriti 50 klienti, kelle osas esitas kahtlustuse Rootsi ringhääling SVT. Auditi koostaja Forensic Risk Alliance leidis vasteid SVT esitatud klientide ja Swedbanki Rootsi ja Balti üksuste kliendibaasi võrdluses.
«Kõik SVT poolt nimetatud kontod suleti nii Rootsis kui Baltikumis 10. juuliks 2018, kuid pole selge, kas need suleti panga initsiatiivil või kliendi enda poolt,» seisab raporti kokkuvõttes. Viimati avati rahapesukahtlusega konto 15. mail 2017.
Tehingute ülevaatest selgus, et viimane tehing tehti rahapesukahtlustusega kliendi poolt 31. mail 2017.
Rootsi rahvusringhääling andis pangale 47 konkreetset nime. Kui neid nimesid kasutati panga andmebaasi otsingumootoris, siis oli tulemus 23 114 vastet.
«Peale auditi ülevaatamist kinnitas Swedbanki nõukogu, et nad on endiselt kindlad tegevjuhi Brigitte Bonneseni võimekuses juhtida panga tööd ning võidelda rahapesu vastu. Swedbank võtab rahapesu tõkestamise kohustust väga tõsiselt ning keskendub sellele, et parandada oma võimekust kuritegevuse vastu võitlemisel. Nõukogu on teinud otsuse kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et jätkata seda tähtsat tööd. Seega on nõukogu otsustanud uurida juhtumit täpsemalt koostöös vajaminevate ametitega,» ütles nõukogu esimees Lars Idermark.
Bonnesen ütles, et Swedbank on pühendunud kõrgetele eetilistele standarditele ja ettevõte tunnistab finantskuritegude riski ulatust ühiskonnas. Ta lisas, et pank panustab tehnoloogia arendamisse ja protsesside parandmisse, et igapäevased riskid saaksid maandatud. «Ma olen samuti otsustanud luua spetsialiseeritud finantskuritegude osakonna, et luua järjepidev fookus finantskuritegudega võitlemise vastu, sest ka kuriteod arenevad ajas aina edasi,» ütles ta.
Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.
Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.
SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007–2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)