/nginx/o/2017/11/17/7320175t1hba59.jpg)
Võimuliit otsib valimislubaduste täitmiseks vahendeid ja kuigi Eesti võiks riigieelarve seadust muutes laenata kuni 200 miljonit eurot igal aastal, siis majanduse häid aegu arvestades seda teha ei tohiks, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ERRile.
Laenuvõtmise võimekus on Eesti riigil väga suur, kuid eelarve baasseaduses on kirjas reegel, mille kohaselt keskmisena üle mitmete aastate peab eelarve olema kogu aeg tasakaalus.
«Küll aga on ette nähtud võimalus, et kui on kuhjunud eelarve ülejääk eelmistel aastatel, siis seda on võimalik võtta kasutusele: maksimaalselt kuni 0,5 protsenti SKTst ehk kuskil 130–140 miljonit eurot on võimalik ühel või teisel aastal minna miinusesse,» ütles Kirsipuu intervjuus ERRile.
Tema sõnul piirab suuremat defitsiiti riigieelarve seadus, samuti on Euroopa Liidus ja euroalas kokku lepitud, et maksimaalselt on lubatud kuni 1-protsendiline strukturaalne puudujääk riikidel, aga Euroopa Komisjon võib lähtudes riikide pikaajalistest väljavaadetest otsustada või öelda, et see puudujääk võib olla ka sellest väiksem.
Euroopa Komisjoni hinnangul on maksimaalne puudujääk kuni 0,75 protsenti SKTst, selle ületamine tooks Eestile kaasa Euroopa Komisjoni näpuviibutuse kuni selleni välja, et eelarve võidakse saata tagasi, nagu tehti selle aasta Itaalia eelarvega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)