:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752324t1hab18.jpg)
/nginx/o/2019/03/21/11882125t1h0b7d.jpg)
Isamaa soovis II pensionisammas kaotada või vabatahtlikuks muuta pole midagi uut ei pikemas ega lühemas plaanis. Lähiajaloos tehti seda viimati pärast kriisi praegu Euroopa Liidu nn pahadeks poisteks muutunud Ungaris ja Poolas.
Kuhu kadus pensionisammaste lammutamisel vabanenud raha? (31)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, ükski pensionikoguja pole reaalselt raha endale kunagi saanud. Vastupidi. Mõlemad valitsused võtsid inimestelt nende kogutud pensioniraha käest ning kasutasid seda peamiselt riigivõla vähendamiseks, aga ka eelarveaukude lappimiseks.
Muuseas, täielikult I sambasse ehk riigipensionile tagasipöördumine tähendas ka seda, et kadus pärimisvõimalus. Nimelt sai II sambasse kogutud vara ka pärida. Koos samba kaotamisega kaob ka see võimalus.
Pehmem näide on Poola. Nimelt tekitas kolmesambalisele süsteemile üleminek 1990. aastate lõpust n-ö sotsmaksu puudujäägi (nagu muuseas ka Eestis). Kui Eesti peatas kriisi ajaks maksed II sambasse, siis Poola valitsus otsustas pärast kriisi sammas vabatahtlikuks muuta.
2014. aasta veebruaris kanti 51,5 protsenti inimeste kogutud varadest riikliku sotsiaalkindlustusfondi arvele, kokku 153,1 miljardit poola zlotti ehk 36 miljardit eurot. Suur osa neist varadest olid riiklikud võlakirjad ning seeläbi vähendati riigivõlga hoobilt 130 miljardi zloti ehk 30 miljardi euro võrra, mis toona moodustas ligi 9 protsenti SKTst.
Tõsi, inimestele jäi vabatahtlik õigus ka pensionit II sambasse edasi koguda ning samuti jäi alles 48,5 protsenti juba kogutud varadest. Kuna aga kogumisele reklaami teha ei tohtinud ning ühiskonnas laiemalt vaadati pensionifondidele viltu, siis makseid jätkas kõigest iga kuues, täpsemalt 15,4 protsenti tulevastest pensionäridest.
Veelgi drastilisem olukord eelnes Ungaris. Ka seal tekkis üleminekul mitmesambalisele süsteemile eelarves puudujääk, mida võimendas 2008.–2010. aasta kriis. 2010. aastal loodi II sambasse kogujatel võimalus naasta riigi tiiva alla. Kõigest 3 protsenti soovis jätkata kahesambalises süsteemis ning nende hulk on aina vähenenud.
Toona ungarlaste poolt teisse sambasse kogutud ligi 11-12 miljardist eurost jäi paar aastat hiljem alles alla miljoni. Seejuures sõnades I sambasse kantud raha ei kulutatud mitte pensionireformiks, vaid vähendati riigivõlga ning kasutati ka jooksvate kulude katteks.
Teisisõnu lõi valitsus kogutud pensioniraha piltlikult lihtsalt laiaks.
Segane plaan rahaga
Juhul, kui ka Eestis II pensionisammast vabatahtlikuks tehakse või üldse kaotatakse, vabaneb samamoodi suur hulk raha, kuid mis sellest saaks, pole teada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on öelnud kindlalt vaid seda, et igal aastal II samba sissemaksete alt vabanevad 300-400 miljoni eurot saab kasutada muude eelarvekulude katteks.
/nginx/o/2019/03/20/11879986t1h4493.jpg)
Aga inimeste kontodel seisab veel ligi neli miljardit eurot, mis moodustab koguni 16% Eesti SKPst. Kuidas see laiali jagatakse, pole täpselt teada, kuid Isamaa on andnud mõista, et see võiks jääda igaühe enda otsustada ning soovi korral saaks igaüks jätkata vabatahtlikku kogumist. Kuidas see reaalselt toimiks, pole teada. Ka eksperimenti, kus raha jäätaksegi inimesele endale või poliitikute keeles jagatakse laiali, pole lähiajaloos tehtud. Samuti pole veenvat näidet, mis kinnitaks, et inimesed kipuks vabatahtlikult endale pensionit koguma. Näited viitavad hoopis vastupidisele, sest Poolas teeb seda iga kuues ning Ungaris iga viiekümnes.
Teine variant ongi jätta sarnaselt Poolale ja Ungarile kogutud raha riigile. Kuna riigivõlg on Eestil väga väike, siis selle tagasimaksmine olukorras, kus intressid on madalamad, kui inflatsioon, oleks lühinägelik. Küll aga saab raha riigistamisel kasutada seda reservide tekitamiseks ning valimislubaduste täitmiseks.
Samas Isamaa, EKRE ja Keskerakonna kõnelused II pensionisamba kaotamise või vabatahtlikuks tegemise osas kulgevad raskelt. Seeder ütles teisipäeval Kuku raadios, et erakonna põhilubadus pole veel kolme erakonna toetust leidnud. Postimehe andmetel käis lubadus erakonna juhtide laualt sel nädalal küll läbi, kuid lükati sama kiiresti ka tagasi sahtlisse. «Korra oleme seda teemat puudutanud, aga selle juurde tuleme veel tagasi,» lubas Seeder.