Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/06/616062t1h56e6.jpg)
Rahvusvaheline Valuutafond on valmis aitama finantsraskustes Ungarit – kuid karmide tingimustega. See on hoobiks valitsusele, mis lootis lihtsalt kindlustust.
Budapest tegi novembris pilkupüüdva kannapöörde, otsustades taas paluda abi IMFilt, mille edasistest teenetest vaid 18 kuud tagasi otsustavalt loobuti.
Ungari oli 2008. aastal IMFi paketi peal.
Uue diili vajadus sai ilmsemast ilmseks, kui Moody’s Ungarile möödunud nädalal rämpsreitingu omistas. Kasvas surve forintile, laenukulud läksid üles.
Viktor Orbani valitsus ei ole väsinud kinnitamast, et soovib vaid «kindlustuslepingut» ehk teisitisõnu ennetavat krediidiliini, mille puhul tingimused oleksid minimaalsed.
Lähedalseisvate allikate sõnutsi leiab aga IMF, et kõige kohasem on sõlmida täisvereline valmiduslepe (SBA, standby agreement).
«SBA on [IMFi] standard, nii-öelda tööhobune. Väga sobiv antud [Ungari] olukorras,» ütles läbirääkimistega tuttav isik.
«Turud on väga selgelt mõista andnud, et tahavad tugevaid tingimusi, selge suunaga poliitikat. Ning seepärast nõutakse üha jõulisemalt SBAd.»
SBA puhul saab riik raha osamaksete kaupa. Abisaajale kantakse iga summa üle alles pärast seda, kui olukord on üle vaadatud ja hinnang antud.
Ungari väidab tänaseni, et ei vajagi tegelikult IMFi raha ning on palju paremas seisus, kui aastal 2008, mil krediidikrahhi tõttu IMFi ja ELiga abilepe tuli sõlmida.
«Majanduse seis on täna hoopis teine... Eelarve[puudujääk] on ilusti kontrolli all, tänavu tuleb seda alla 3 protsendi [sisemajanduse kogutoodangust],» ütles Ungari majandusministeeriumi kantsler Zoltan Csefalvay.
«Riigivõla oleme saanud 81 protsendi juurest 67-77 protsendi peale, keskpangas on reserve kaks korda rohkem kui 2008. aastal. Jooksevkonto ülejääk on 2 protsenti SKTst. Seega on tarvis vaid kindlsutuslepingut.»
Sõltumatud analüütikud on nõus väitega, et Ungari jooksevkonto, mida toestab ekspordikeskne tootmissektor, on heas seisus. Kuid nad lisavad, et Euroopa majandushädad ning Ungari valitsuse etteaimamatu poliitika on tekitanud turgude sügava usaldamatuse – ja vajaduse IMF-ELi tugeva järelevalve järele rahastamise puhul.
Ungari valitsus jättis läbirääkimistelt IMFiga eemale majandusministri Gyorgy Matolcsy, keda peetakse riigi «ebaortodoksse» poliitika arhitektiks, mis investorid rahutuks on teinud. «Peamine põhjus, miks Ungari peab IMFi minema ja mistahes tingimustega leppima, on euroala väga raske finantsiline seis,» ütles Zoltan Torok, Raiffeisen Banki analüütik Budapestis.
«Ungari peab tuleval aastal refinantseerima umbes 4,6 miljardit eurot välisvõlga. Kui tingimused halvenevad, on see praktiliselt võimatu. Ungari vajab IMFi laenu, et end turvaliselt tunda.»
Analüütik Peter Rona, kes oli Ungari nõustaja 2008. aasta läbirääkimistel IMFiga, ütles, et abi saab «kahtlemata» tulla vaid valmidusleppe ehk SBA näol.
«Ilmselt ei ole [peaminister] Orbanile pinnuks silmas niivõrd leppe tingimused, kuivõrd [SBSst tulenev] pidev järelevalve,» ütles Rona.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.