/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2019/02/11/11780216t1h3caa.jpg)
Soome lahe alune tunnel teeks Tallinnast ja Helsingist ühe linnapiirkonna, usub tunneliprojekti eestvedaja, Soome ettevõtja ja visionäär Peter Vesterbacka.
Vesterbacka: Tallinna-Helsingi tunnel teeks kahest linnast ühe piirkonna (14)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vesterbacka rääkis «Pealtnägijale», et tunneli kaevamiseks on kavas kasutada 16 puurimismasinat, mille diameeter on 17,5 meetrit ja pikkus 140 meetrit.
«16 masinat puurivad korraga kaheksas suunas. Seega füüsilised tunnelitorud saame rajada kahe aastaga,» selgitas Vesterbacka plaanitavate tööde käiku.
Seejärel läheb aega, et paigutada rööpad, püstitada jaam ja tehnoloogia. «Aga kõik on väga tehtav. Jah, see on ambitsioonikas ja agressiivne projekt,» rõhutas ta.
Vesterbacka märkis, et näeb Tallinna ja Helsingit kui väravaid Euroopa ja Aasia vahel. «On tohutu rõõm, et meil on suurepärane geograafiline asukoht,» avaldas ta heameelt.
Vesterbacka usub, et tunneli valmides oleksid Helsingi ja Tallinna lennujaam üks ja sama, sest ühest teise saamiseks kuluks kõigest 20 minutit.
Kui praegu reisib läbi Helsingi lennujaama 20 miljonit ning Tallinna lennujaama kaudu 3 miljonit reisi aastas, siis 2030. aastaks peaks see arv kasvama Vesterbacka sõnul 70 miljonini ning kogu kasv peaks tulema Aasiast tulevate reisijate arvel.
Visionäär avaldas veendumust, et Tallinna-Helsingi tunneli kaudu tehakse 50 miljonit reisi aastas. «Helsingist ja Tallinnast saab tegelikult üks linnapiirkond, suurem kui Stockholm või Amsterdam,» arvas ta.