Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2019/03/20/11881206t1hee47.jpg)
- Dagens Industri väitel maalib audit Eesti Swedbankist katastroofilise pildi.
- Eesti Swedbanki juht Robert Kitt lükkab selle väite ümber.
- Skandinaavia pankadel pole kavas Balti riikidest pageda.
Homme avaldab Rootsi Swedbank rahapesuskandaalide valguses tellitud auditi tulemused. Eesti Swedbanki juht Robert Kitt tunnistab, et rahapesuga seotud uurimisi on pangas tehtud ennegi, kuid nende tulemuste asjus jääb ta napisõnaliseks – kas tulemused on varem jõudnud näiteks rahapesu andmebürooni, ei saa ta kommenteerida.
Üks paljastus teise järel tõi kaasa Swedbanki aktsia vabalanguse ja suisa hirmu Rootsi pankade Baltikumist põgenemise ees.
Kitt aga kinnitab, et pank on selliste skandaalide peale alati soovinud ka ise tõde välja selgitada ning turult põgenemine pole tema teada kuidagi kõne alla tulnud.
Financial Times kirjutas, kuidas Balti riikide finantsinspektsioonid kardavad, et Rootsi pangad lasevad nende rahapesuskandaalide peale meie turult lihtsalt jalga. Kui palju teie hinnangul sellel kartusel alust on?
See on väga tõsine küsimus – et üks teema võib viia hoopis suurema ja tõsisema arenguni. Kuid minu hinnang on, et Eesti majandus toimib. Meie roll on Eesti majandust finantseerida ja plaan on jätkata. Alati on riske, kuid meie kavatseme igatahes jääda. Swedbank on alati öelnud, et meil on neli turgu – Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu – ja seda pole minu teada plaanis muuta.
Ehk siis... kas sel hirmul on alust või mitte?
See on puhas spekulatsioon. Ma ei oskagi sellist spekulatsiooni rohkem kuidagi kommenteerida.
Investorid kurdavad, et nende aktsiad põlevad praegu selle tõttu, mis Balti riikides toimub. Kas sealtpoolt ei tule meie turu kohta märkusi või murelikke avaldusi?
Sellest on Rootsi pressis omajagu juttu olnud. Aktsia on muidugi langenud ja ka raha on läinud kallimaks, mis on võib-olla isegi laenuäris olulisemgi. Aga kinnitan, et sellist strateegiat pole, et siit turult välja tõmbuda.
Muidugi toimub samal ajal suhtlus ka investoritega, kuid meie siin Eestis tegeleme eelkõige klientide teenindamise ja laenude väljastamisega. See on meie põhitegevus.
Kas teile kui ettevõtte juhile on Rootsist mingeid etteheiteid tehtud?
Ei ole. Me teeme Rootsiga pidevat koostööd nii selle skandaali valguses kui ka üleüldse. Minu roll üksinda pole ju selles olukorras niivõrd relevantne.
Kas oleks pidanud ikkagi midagi minevikus teisiti tegema?
See on oluline küsimus. Põhimõte «tunne oma klienti» on alati olemas olnud, kuid mis on muutunud? Google 2019 on kindlasti teistsugune kui 2012. aasta Google – praegu on meil rohkem infot ja ka registritele juurdepääs on paranenud.
Veel on muutunud see, et enne nn Panama leket ei olnud offshore-ettevõtted keelatud, kuid lühikese ajaga on toimunud paradigma muutus ning offshore-firmad ei ole enam aktsepteeritud. Ärikultuur on muutunud. Ajakirjandusel on selles muutuses oluline roll.
Te kindlasti soovite teada, kas me konkreetse kaasuse puhul kuhugi raporteerisime. Me ei kommenteeri seda, sest ka rahapesu tõkestamise seadus keelab meil sellest rääkida.
Kas oleks võinud rohkem teha? Alati saab rohkem. Kuid nagu ütlesin, infot on meil praegu rohkem.
Aeg-ajalt heidetakse hoopis ette, et pangad on liiga tagurlikud. Swedbank on valinud tee, et me teame, kellega asju ajame. Ka minu sõbrad, iduettevõtjad on kurtnud hoopis, et oleme end lukku pannud ega lase väliskapitali sisse.
Kuid tahan öelda, et kui me saamegi uut infot, siis alati vaatame need asjad üle ning vajadusel anname ka politseile või prokuratuurile teada.
Kui me oma esimeses artiklis kirjutasime näiteks ettevõtte Formus Baltic tehingutest, oli iga tehingu puhul jutt sadadest tuhandetest eurodest. Ma mõistan, et kuus tehakse miljoneid ja miljoneid ülekandeid, kuid selliseid ülekandeid ju ikka väga tihti ei toimu. Kas sellise mastaabiga ülekanded peaksid jääma kuhugi võrku pidama?
Üksikutest klientidest me ei saa lihtsalt rääkida. See on pangasaladus. Ma ei taha seadust rikkuda. Samuti on siin eetiline dilemma: kui räägiksin, siis mõjutaksin kliendi äritegevust ühes või teises suunas ning see poleks lihtsalt eetiline.
Te kindlasti soovite teada, kas me konkreetse kaasuse puhul kuhugi raporteerisime. Me ei kommenteeri seda, sest ka rahapesu tõkestamise seadus keelab meil sellest rääkida. See võib mõjutada õiguskaitseasutuste tööd.
Pank on infrastruktuur. Nagu maanteede võrk, kus liigub raha. Me oleme pigem nagu munitsipaalpolitsei, mitte politsei või prokuratuur.
Samuti ei saa me rahapesu tõkestamise süsteeme detailselt kirjeldada, sest sellist infot saaks kurjalt ära kasutada.
Saame öelda, et Swedbank on investeerinud oluliselt süsteemidesse, protsessidesse ja inimestesse. Tehingute monitoorimisse pandud ressurss on tunduvalt suurem kui mõned aastad tagasi.
Pank on infrastruktuur. Nagu maanteede võrk, kus liigub raha. Me oleme pigem nagu munitsipaalpolitsei, mitte politsei või prokuratuur. Me peame lihtsalt jälgima, et maanteede võrgus oleks kord. Ülekandeid kontrollitakse nii enne nende toimumist kui ka tagantjärele. Kui midagi kahtlast avastame, siis me igatahes raporteerime.
Ja ka raporteerime päris palju. See on suur, kolmekohaline arv aastas, pea neli teatist tööpäevas.
Seega, kui te ajakirjanduses kirjeldatud juhtumite puhul tegelikult kohe reageerisite ja kahtlastest tehingutest ettenähtud korras teada andsite, siis te ei saa seda mulle tegelikult öelda.
Muidugi. Ei saa kinnitada ega ümber lükata. Natuke ebamugav olukord. Kuid ma loodan, et te saate sellest aru.
Ühtlasi tähendab see, et pangaväljavõtete leke ajakirjandusse on samuti ränk kliendiõiguste rikkumine.
See on kohutav rikkumine. Kliendid on küsinud, et kui meie väljavõtted jõuavad kuskile Riia raudteejaama postkasti, kas see pole seaduste rikkumine. Muidugi on.
Kas on võimalik, et varem ajakirjanduses kajastunud ettevõtted ise ei teagi, kuidas nad sellesse olukorda sattunud on?
Arvan, et jah. Paljud on asjaolude ohvrid. Et müüs kauba, sai raha. Raha küll tuli kuskilt mujalt, kui kokku lepiti, aga ta vähemalt tuli ning alles hiljem selgus, et raha tuli ettevõttelt, mis kajastub tegelikult kuskil rahvusvahelises pesumasinas.
Mul on üldse mure väiksemate ettevõtete pärast. Rahapesu tõkestamise seadus ütleb, et ka ettevõtted peavad oma kliente kontrollima. Kuid küsimus on, kuidas näiteks viie töötajaga väike ettevõte suudab kontrollida tehingupartnereid. Nende põhiline eesmärk on ellu jääda ja ressurss kulub sellele. Kes siis seda tegema peaks? Pank ei saa öelda, kellega ta tehinguid võib teha. Kaubandus-tööstuskojaga oleme juba seda diskussiooni alustanud.
Olgu. Kommenteerida on keeruline ja paljudes olukordades suisa võimatu. Kuid kogu temaatika saigi ju alguse Rootsi Swedbanki juhi Birgitte Bonneseni kommentaaridest. Rootsi ajakirjandus on korduvalt juhtinud tähelepanu Bonneseni silmakirjalikkusele. «Me ei leidnud midagi,» kommenteeris ta kuni aastani 2007 tehtud väljavõtteid. Kas te julgeksite ise selliseid sõnu korrata?
Nagu ütlesin, kui tuleb uus leke või skandaal, siis peame me seda eraldi kontrollima. Saan aru, et see väide «me ei leidnud midagi» kõlab absoluudis. Kuid et ma seda kommenteerida või kinnitada saaksin, peaksin teadma, mis oli küsimus. Minu teada oli tema sõnum veebruaris sama: kui tuleb uut infot, siis vaatame tagasi ja analüüsime.
Homme avaldab Swedbank auditi, millest peaksid ilmnema hiljutise skandaali valguses tehtavad järeldused. Aga kui palju te olete seesuguseid auditeid enne teinud? Eriti selliseid, mis puudutavad suure riskiga mitteresidente?
Oleme teinud.
Korduvalt?
Arvan, et pärast igat sellist skandaali. Tahaksin rõhutada ajakirjanduse rolli. Minu pähe on kulunud kaks lühendit: ICIJ (rahvusvaheline uurivate ajakirjanike konsortsium) ja OCCRP (organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni paljastamise nimel tegutsev ajakirjanike projekt). Nende töö on muutnud maailma.
Iga selline uurimus või töö toob kaasa ühtlasi selle, et me lähme tagasi ja vaatame uue info valguses asjadele peale. Kuna selliseid paljastusi on olnud suhteliselt palju, siis oleme pidanud ka palju asju üle vaatama.
Auditeid teevad ka välised osalised. Finantsinspektsioon on öelnud, et nad tulevad meid auditeerima. Tahaksin väga, et see oleks läbi ja saaksime teada, kas oli või on mingeid puudujääke. Loodan, et ei ole. Siis saab ka selgust, kas see praegune kuvand vastab tegelikkusele.
Kas sellised auditid on kaasa toonud mitteresidentide üle parda viskamist?
Ma ei saa seda kommenteerida.
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas, et väline audiitor juhtis alles selle aasta algul tähelepanu «suurtele rahapesuvastaste kohustuste rikkumistele» Swedbanki tegevuses Eestis. Audit viitavat isegi korruptsiooniohule. Kas oli selline audit?
Minul igatahes sellist raportit ei ole. Eks Dagens Industri peab siis ütlema, kust selline info tuli. See küll ei kinnita ega lükka midagi ümber, kuid mina saan kinnitada, et minul praegu ei ole teavet, et kusagil oleks olnud mingisugune rikkumine.
Swedbank ja rahapesu
Rootsi rahvusringhääling SVT paljastas veebruaris, et läbi Swedbanki kontode voolas vähemalt 5,8 miljardi USA dollari jagu kahtlast raha.
Postimees on paljastanud kahtlasi tehinguid ainuüksi Eesti ettevõtete kontodega ligi 180 miljoni euro ulatuses. Samuti on nii SVT kui ka Postimees näidanud tehingute seoseid Magnitski rahapesuafääriga.
Mitteresidentide äris liikusid aga tohutud summad. Eesti Swedbanki klient oli näiteks ka üks Venemaa rikkamaid mehi Iskander Mahmudov, kes kasutas panka paari saja miljoni euro varjatud liigutamiseks paarikümne konto kaudu.
Oktoobris 2018 ütles Swedbanki juht Birgitte Bonnesen ärilehele Dagens Industri, et nad on kõik võimalikud klientide kahtlased tehingud Danske kaasuse valguses läbi vaadanud ja lõpetanud, sest midagi ei leitud.
SVT käsutuses olev Swedbanki enda konfidentsiaalne raport aga kinnitab, et auditi tulemusel avastati rida kahtlaseid tehingud.
Ka Dagens Industri on viidanud auditile, mis väidetavalt hoiatas Swedbanki rahapesu ja korrumpeerunud personali kohta.
Eesti Swedbanki juht Robert Kitt kinnitab, et rahapesuauditeid on tehtud tegelikult arvukalt. Dagens Industri viidatud auditit tema näinud ei ole.
Allikas: PM/SVT