/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/15/11869740t1h1d1c.jpg)
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul mõjuks EKREIKE koalitsiooni plaan välistudengite Eestis õppimist ja töötamist takistada nii riigi majandusele kui mainele halvavalt.
Ärikõrgkooli juht: EKREIKE plaan välistudengeid piirata oleks hoop Eesti majandusele (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oadi sõnul on Eestis kõrghariduse saanud, keele ära õppinud ja siin kõrget lisaväärtust loov endine välisüliõpilane ning nüüdne haritud spetsialist kingitus meie majandusele. «Uue koalitsiooni plaan rahvusvahelist koostööd ja üliõpilaste liikumist piirata mõjub riigi majandusele ja ka mainele pikaajaliselt hävitavalt,» ütles Oad pressiteates.
«Meil on praegu kriitiline tööjõupuudus. Kui välisüliõpilased on nõus siia oma raha eest tulema, keelt ja kultuuri õppima ning töö leidma, mis ka siinset elu edendab, siis seda peab soodustama, mitte takistama,» ütles Oad.
Mainor tegevjuhi sõnul kinnitavad nii Tööandjate Keskliit kui viimane Eesti inimarengu aruanne välisüliõpilaste ja nende Eestisse jäämise vastu suurt vajadust. «Kui tahame pidada jätkusuutlikku riiki, siis ei, sellest ei piisa, kui ainult Soome läinud eestlased tagasi tulevad. Vajame ka juhitud ja nutikat sisserännet. Kõrgharidus on selleks üks paremaid viise,» ütles Oad.
«Kui uue koalitsiooni esindajad kritiseerivad, et kooli lõpetanud välisüliõpilased saavad Eestisse tööle jääda väljaspool sisserändekvooti, siis on see kõige jaburam mure. Inimene on kõigist võimalustest kandideerinud just Eesti kõrgkooli, me oleme ta välja valinud, koolitanud, aidanud kohaneda ja õpetanud eesti keelt – ja nüüd peaksime ta välja viskama? Ootan inimestelt, kes ettevõtlust peaks tundma, arukamaid seisukohti,» kommenteeris Oad.
«Väited välisüliõpilaste lahkumisest jäävad minevikku ning praegu seda probleemi enam üheski koolis pole. Vastuvõtusõel on tihe, kontroll mitmekordne ja naljalt ei lipsa ükski petis läbi. Välisüliõpilaste õppe katkestamise määr on kõikjal väiksem kui Eesti üliõpilaste puhul,» selgitas Oad.
«Kui välisõpilased ja -õppejõud minema saata, siis kängub ka meie enda haridusmaastik ja Eesti õpilastele pakutava hariduse tase. Saamata jääb ka välismaalaste poolt makstavad õppemaksud, millest tekkiv puudujääk tuleb meil endal riigieelarvest kinni maksta,» lisas Oad.