/nginx/o/2011/12/02/860036t1he556.jpg)
Prantsuse president Nicolas Sarkozy pidas Toulonis tunniajase kõne, mis oli pühendatud euro päästeplaanile, tema ideed on kohati aga vastuolus Berliini omadega.
Sarkozy nägemus euro päästmisest läheb vastuollu Merkeli omaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarkozy möönis, et võlakriisist väljatulekuks on vaja suuremat fiskaaldistsipliini Euroopa Liidus, mis tähendab muuhulgas ka seda, et Prantsusmaa peab osa oma otsustusõigusest loovutama Brüsselile. Tema kõne põhirõhk oli aga sellel, et 17 euroala riigil peaks olema võimalik isekeskis kokkuleppeid sõlmida, vahendab The Guardian.
Sarkozy ei pakkunud välja küll detailset plaani oma ideede käikulasmiseks, kuid esmapilgul paistavad need minevat vastuvoolu Berliini omadega.
Saksamaa tegevusplaan näeb ette palju rangemat rahaliitu, milles osalevad valitsused annavad kontrolli eelarve, maksude ja kulutute üle Euroopa Liidu ametkonnale, kes on relvastatud õigusega karistada neid, kes rahadega patustavad.
Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes peaks oma nägemuse teatavaks tegema täna Bundestagis peetavas kõnes, läheb emaspäeval Pariisi, et koos Sarkozyga uus tegevusplaan kokku panna.
See kõik leiab aset enne Euroopa Liidu tippkohtumist, mida peetakse Euroopa viimaseks võimaluseks euro tulevikku kindlustada. Kõik märgid viitavad sellele, et Pariis ja Berliin püüavad küll ühise plaaniga välja tulla, kuid põhiküsimustes on nad veel eri meelt.
«Koos teeme ettepaneku, mis tagab Euroopa tuleviku,» rääkis Sarkozy, kes tahab, et Euroopa Keskpank (EKP) sekkuks rohkem ühisraha tagala kindlustamisse, Merkel on sellele vastu.
Merkel tahab reeglid ümber kirjutada, tehes muudatusi Lissaboni lepingus, mis tähendaks läbirääkimisi kõigi 27 liikmesriigi vahel. Kuigi Sarkozy ei pannud detailidele kuigi suurt rõhku, toonitas ta, et 17 euroala riiki võiksid sõlmida eraldi leppe, ilma Lissaboni lepingut muutmata.
Berliin nõuab, et riikide jaoks, kes rahandust korras ei hoia, peaksid olema automaatsed sanktsioonid ning EKP peaks toimima vahekohtunikuna. Sarkozy sõnul peaksid karistused olema senisest automaatsemad, kuid riikidel peaks olema võimalus tingimused läbi rääkida. Mario Draghi, EKP uus juht, toetab Saksamaa nägemust.