Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi, kuid ebaseaduslikud taimekaitsevahendid võivad taime hoopis veelgi hullemalt kahjustada.
Amet hoiatab: ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik
Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep Maablogis.
Mis on võltsitud taimekaitsevahendid?
Võltsitud on sellised taimekaitsevahendid, mida esitletakse tõeliste ja turule lubatud taimekaitsevahendite pähe. Termin «võltsitud» hõlmab kõiki võltsimise viise, kaasa arvatud intellektuaalomandi õiguste rikkumist ja smuugeldamist.
Võltsitud taimekaitsevahendid võivad sisaldada liiga vähe, liiga palju või halva kvaliteediga koostisaineid (sealhulgas toimeaineid). Samuti võivad need sisaldada suvalises koguses mis tahes aineid, sealhulgas keelatud aineid ja koostisosi; lisaks võivad need olla saadud originaaltaimekaitsevahendi lahjendamise teel. Sellised tooted võivad mingil määral taimekahjustajate vastu isegi mõjuda, kuna neis võib sisalduda illegaalse või patendikaitse alla kuuluva taimekaitsevahendi toimeaine testimata koopiat.
Sageli turustatakse võltsitud tooteid lihtsates pakendites, millele pole kas üldse lisatud teavet selle kohta, kuidas taimekaitsevahendit kasutada või kuidas inimesi ja keskkonda vahendit kasutades kaitsta, või siis on selline teave puudulik või eksitav.
Toote sisu mõjutatust tuleb võltsitud toote puhul igal juhul eeldada ning sellise taimekaitsevahendi kasutaja peaks mõistma, et toote päritolu ega kvaliteet pole kooskõlas väidetava kaubamärgiga.
Nõuetekohaselt hindamata taimekaitsevahendeid ei ole ohutu kasutada
Kui toote kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud nõuetekohaselt (nii, nagu ranged ELi menetlused seda nõuavad), võib see kahjustada kasvatatavaid põllukultuure ning vahendiga töötavat inimest. Võltsingud muutuvad igal aastal järjest paremaks ja raskemini äratuntavaks ning see suurendab riski, et võltsitud taimekaitsevahendid jõuavad kasutajani.
Seda riski ei saa eirata, kuna oleme juba saanud teateid juhtudest, kus võltsitud taimekaitsevahendid jõuavad läbi seaduslike tarneahelate erinevatesse riikidesse, sealhulgas ka Eestisse. Aset leidnud juhtumite alusel saab öelda, et kinni peetud võltsitud taimekaitsevahendite kogused aasta-aastalt suurenevad. Näiteks peeti 2017. aastal EUROPOLi juhtimisel läbiviidud rahvusvahelise operatsiooni käigus kinni 122 tonni ebaseaduslikke taimekaitsevahendeid; 2018. a oli tabatud kogus juba 360 tonni.
Seaduskuulekas tööstus kaotab võltsingute tõttu suuri summasid
Küsimus ei ole ainult selles, et võltsitud tooted võivad olla kasutajale ohtlikud. Sektori viimase aruande «Intellektuaalomandi õiguste rikkumise majanduslikud kahjud pestitsiidide sektoris» kohaselt kaotab seaduslik tööstus võltsitud taimekaitsevahendite müügi tõttu aastas ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruses tulu. Euroopa musta turu osakaalu hinnatakse 14 protsendini, mujal maailmas hinnatakse osakaaluks 30 protsenti legaalsest turust.
Suurima löögi all kaupade sisenemise mõttes on sadamad ning ELiga ühise piiriga või kontrolljoonega riigid. Võrreldes varasemate aastatega on kahtlased saadetised nihkunud merevedude sõlmpunktidest, Rotterdami ja Hamburgi sadamatest pigem väiksematesse sadamatesse, kus taimekaitsevahendite kontroll on nõrk või puudub sootuks.
Kui senini on ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine põllumehele kaasa toonud saagikao või põllumajandustoodete tõrjumise toidutarneahelast, siis nüüd on käes ka esimesed surmajuhtumid. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) esindaja tõi selle aasta alguses toimunud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kohtumisel näiteks 2017. a juhtumi, kus Indias hukkus ebaseaduslike pestitsiidide kasutamise tõttu üle 60 põllumajandustootja ning mürgistuse tõttu vajas haiglaravi 800 isikut.
Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kauplemise ja kasutamise ohud ja riskid
- Oht inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale.
- Risk kaotada saak ja sissetulek.
- Risk toiduohutusele.
- Taimekasvatussaaduste tõrjumine toidutarneahelast.
- Risk julgeolekule ja ohutusele.
- Mõjutab negatiivselt ettevõtete toimetulekuvõimekust.
- Õõnestab keskkonda ja inimeste tervist mõjutava poliitika eesmärke ning mõjutab avalikkuse usaldust.
Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on loomult ühiskonnale kahjulik, seega ei tohiks osta ega kasutada kahtlase päritoluga taimekaitsevahendeid. Selle asemel tasub osta taimekaitsevahend usaldusväärselt müüjalt, keda tunned ning kellele saad tagastada tühjad pakendid.
Eestis turustada ning kasutada lubatud taimekaitsevahendite nimekiri muutub pidevalt, seetõttu peaks kursis olema nimekirja muudatustega.
Pidevalt uuendatud teavet turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste kohta saab Põllumajandusameti kodulehel avaldatud taimekaitsevahendite registrist.