Mullu kaotas tööl elu üheksa inimest, tuhanded said viga
19. märts 2019, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal registreeriti 5134 tööõnnetust, haigekassa hüvitas tööõnnetuste tõttu võetud töövõimetuslehti 4,9 miljoni euro eest. Möödunud aasta tööõnnetustest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest, teatas tööinspektsioon.
Eelmisel aastal oli inspektsiooni teatel Eesti tööturg väga aktiivne. Kokku tegutses Eestis 131 650 ettevõtet, millest tööinspektsiooni järelevalve alla kuulus 56 683 ehk vaid 43 protsenti kõigist ettevõtetest.
Tööinspektsioon kontrollib töökeskkonna ohutust ja töötervishoiu korraldust ettevõtetes, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Seetõttu puudub ülevaade töökeskkonna olukorrast ettevõtetes, kus töötegemine on reguleeritud teenuse osutamise lepingutega.
Eesti suurim tööandja on jätkuvalt mikro- või väikeettevõte, sest ligikaudu 86 protsendis ettevõtetes on alla kümne töötaja. Tegevusaladest on enim ettevõtteid ehk ligikaudu 9400 kaubandussektoris, 7200 ehitusvaldkonnas ning 5700 kinnisvaras.
Eelmisel aastal juhtus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettevõtteid. Suhtarvult aga olid tööõnnetusterohkeimad Järvamaa ning Lääne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses.
Ametitest sattusid enim õnnetustesse meestest veoautojuhid, transporditöölised ning ehitajad. Naistest said tööd tehes enim viga poemüüjad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad tööõnnetused kontrolli kaotamise tõttu masina, seadme või looma üle. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on nii töötajad kui ka tööandjad üha teadlikumad vajadusest luua ohutu ning tervist hoidev töökeskkond, sest mõistetakse selle kasulikkust nii inimese kui ka ettevõtte tervisele. «Tööõnnetusi ei varjata enam ning tööandjad pöörduvad aktiivselt meie poole nõu saamiseks,» ütles ta.
«Ohutusnõudeid järgides saame säästa nii enda kui ka kolleegide tervist ning ühiskonna ressursse laiemalt. Praegu kulub ainuüksi töövõimetuslehtede hüvitamiseks ligi 5 miljonit eurot, rääkimata ühe tööõnnetuse kulust ühiskonnale, mis on hinnanguliselt 16 713 eurot. Need kulud võiksid olemata olla, kui pöörata suuremat tähelepanu ohutusele,» lisas Maripuu.
Töövaidluskomisjonidele laekus mullu 2716 avaldust, mis on varasemaga võrreldes mõnevõrra kasvanud. Aasta jooksul pöörduti tööinspektsiooni poole nõu saamiseks 45 870 korral.