/nginx/o/2012/01/03/900174t1h7c16.jpg)
Rahvusvaheline teadusuuring, mille raames analüüsiti Euroopa Liidu ja OECD riikide tööturu efektiivsuse ja töötajate õiguste vahelist tasakaalu, näitas, et Eesti on tööhõive paindlikkuse ja töötajate kaitse aspektist Balti riikidest kõige kehvemas seisus.
«Teadusuuringu tulemusel määratud tööhõive paindlikkuse indeks näitab, et oleme oma tööjõu paindlikkuse näitajaga 59,0 sarnasel tasemel Slovakkia, Rootsi, Hispaania ja Poolaga, kuid jääme tugevalt alla Läti ja Leedu näitajatele, mis on vastavalt 68,3 ja 70,0. Uuring tõestas, et meie tööturu regulatsioonid ei ole piisavalt paindlikud, et tagada töötajatele vajalikku turvatunnet,» ütles Estonian Business Schooli (EBS) esindaja ja külalisteadur Annika Kaabel pressiteates.
«Range tööhõivepoliitika toob pigem kaasa suurema töötuse taseme, tarbimise ja tootlikkuse vähenemise, samal ajal kui suurem tööturu paindlikkus suurendaks riigi üldist konkurentsivõimet,» lisas ta.
Tööhõive paindlikkuse indeksi määramisel hinnatakse kolme tööhõive etapi – tööle võtmise, tööaja ja töölt vallandamise regulatsioonide – paindlikkust. Muuseas võrreldakse eri riikide seadustes kehtestatud nõudeid tähtajalisele lepingule, katseajale, miinimumpalgale, töötundidele, puhkusele (sh vanemapuhkusele), soolisele diskrimineerimisele ja koondamisega kaasnevatele kuludele. Tööhõive paindlikkuse indeksi maksimaalne väärtus on 100,0 ning see leitakse keskmise väärtusena erinevate tööhõive etappide hinnangutest.
Parima tulemuse andis uuring Taanis, kus tööhõive paindlikkuse indeks on 96,9, USA näitaja on 92,4 ja Jaapanis 91,0. «Juhtivatel riikidel nagu Taani ja USA on erinevad õigussüsteemid töösuhete reguleerimiseks, kuid need on orienteeritud paindlikkusele, mis võimaldab riigi majandusel paremini ja kiiremini reageerida tööturu kõikumistele,» ütles Kaabel.
Lithuanian Free Market Instituti ja veel viie Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekoja eestvedamisel läbi viidud teadusuuringu tulemusel koostati eraldi raportid tööjõu leidmise raskuste, tööaja jäikuse ning koondamise raskuste ja kulude kohta. Projekti raames avaldatakse kord aastas tööhõive paindlikkuse indeks ELi ja OECD riikide kohta. Teadusuuringu eesmärk on edendada laiemat arutelu tööhõive paindlikkuse tähtsusest majanduskasvu ja jõukuse seisukohalt ning anda vajalikku hoogu tööturgude regulatsioonide vähendamiseks.
/nginx/o/2019/03/18/11874262t1had6e.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)