:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/11/15/11574721t1h7e9e.jpg)
Pea 100 000 eurot maksma läinud aktsiisipoliitika uuringu peamised järeldused olid, et alkoholimakse ei tasu tulevikus enam nii järsult muuta ja Läti piirikaubandust on võimatu peatada.
Mida uut ütles 100 000-eurone aktsiisiuuring? Suurt mitte midagi (25)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium avalikustas täna mahuka, 265-leheküljelise uuringu, mis analüüsis tormilise aktsiisipoliitika ja piirikaubanduse mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele. Autoriteks olid konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers Advisors ja Eesti statistikaamet.
Kui hange pool aastat tagasi välja kuulutati, võis kuulda palju ilkumist, et mida siin ikka uurida on: minge Läti piirile ja näete, mis toimub. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles, et see on nagu jaamast lahkunud rongile järele jooksmine. «Me teeme samasuguseid töid 5000 euro eest,» lisas ta.
Mida me siis uuringust teada saime? Kui võtta ette järeldused ja soovitused tulevikuks, siis peab tunnistama, et midagi ekstraordinaarselt uut siit välja ei tule. Näiteks leiti, et aktsiiside muutmisel tuleb avalikkusele paremini selgitada, miks seda tehakse. Lisati, et aktsiise ei ole otstarbekas tõsta või langetada korraga suures mahus, kuna see muudab prognoosimise võimatuks.
Piirikaubandus on igavene
Kõige enam jäi ehk kõlama järeldus, et piirikaubandust Lätiga ei ole enam võimalik tagasi keerata. «Natuke võib seda maha kruttida, aga nullida ei saa. Infrastruktuur (piiripoed-toim) on olemas, mistap on see nähtus, mis tuli, et jääda,» ütles uuringu üks koostaja, PwC juhtivkonsultant Erki Mägi. Siinkohal tugines ta välismaailma kogemusele, eelkõige Skandinaavia riikidele, tuues näiteks Taani, kus piirikaubandus on kestnud juba rohkem kui 45 aastat ja seda pole suudetud poliitikamuudatusega lõpetada. Taani maksupoliitika eesmärk on piirikaubandust lihtsalt ohjes hoida ja mitte lasta selle osakaalul suureneda.
/nginx/o/2019/03/14/11866260t1hfaf8.jpg)
Vahest uuringu kõige huvitavam, kandvam ja ka olulisem osa keskendus sotsiaalmajanduslikele mõjudele – mida on sadadesse protsentidesse küündivad aktsiisitõusud (nii alkoholi, sigarettide kui ka kütuse puhul) kaasa toonud meie ettevõtetele, peamiselt alkoholitootjatele, kütusefirmadele, autovedajatele ja ka tavalistele jaekauplustele. Seda küsimust pole varem keegi nii põhjalikult lahanud.
Uuringus võeti luubi alla 10 ettevõtlussektorit, mis aktsiisidest peamiselt puudutatud on. Näiteks selgub, et kõigi Eesti alkoholitootjate käibed on alates 2015. aastast langenud kümneid miljoneid eurosid. Töötajate arv on vähenenud pea 100 võrra. Seevastu kange alkoholi importijad on pidanud vastu võtma veel suurema löögi ja koondanud lausa paarsada inimest. Oluliselt on kukkunud ka veini- ja siidrimportööride tulemused.
Rahalises mõttes on aktsiisidest kõige rohkem pihta saanud kütuse importijad, kelle käibed on 2015. aastast kahanenud lausa 800 miljoni euro võrra. Tõsi, uuringu koostajad siiski täpsustasid, et kogu süüd ei piirikaubanduse kraesse ajada, vaid siin on ka teised põhjused.
Väikepoodide traagika
Samas ei ole riigi pöörasest aktsiisipoliitikast teps mitte kõik kaotanud. Enda jaoks ühe üllataivama järeldusena tõi Mägi välja selle, et maanteetranspordi sektori firmade tulemused on oluliselt paranenud. Autovedajate käibed on tõusnud, samuti on suurenenud töötajate hulk. Kasum, mis mõnel teisel sektoril on drastiliselt langenud, püsis transpordifirmadel stabiilsena. Põhjus on lihtne: nad käivad tankimas Lätis ja Leedus, kus hinnad odavamad.
/nginx/o/2019/03/14/11866264t1hdbac.jpg)
Mägi sõnul jahmatas neid ka see, kui palju on koondatud inimesi Lõuna-Eestis pesitsevatest piiriäärsetest väikepoodidest. Kuigi väikepoodi on kinni pandud oma paarkümmend, selgus uuringust, et suurem osa tööst ilma jäänud müüjatest kutsuti suurematesse jaekettidesse. Kokkuvõttena tõigi Mägi välja, et kuigi piirikaubanduse tõttu on paljud ettevõtted pidanud otsi kokku tõmbama ja töötajaid vallandama, leidsid inimesed uue koha, mistõttu summeeritult on hõive jäänud samale tasemele.
Kui aga kõigi aktsiisidest mõjutatud sektorite kasumid kokku lüüa, siis avaneb Mägi sõnul murelik pilt: nende tulud on viimase kahe-kolme aasta jooksul 30 protsenti kukkunud, samal ajal kui ümber majandus buumib ja kasumid aina paisuvad. «See on kindlasti koht, mis paneb muretsema,» märkis ta.
Oluline on ka märkida, et PwC ja statistikaameti uuring keskendus aastatele 2010-2017. See tähendab, möödunud aasta, mil kasvõi Läti piirikauplused raporteerisid rekordilistest käivetest, jäi vaatluse alt välja. «Pigm tundub, et asi on veel hullemaks läinud,» ütles Mägi 2018. aasta kohta. Ta toetus kahele punktile: üks on jaekettide käest saadud statistika, mis näitab, et alkoholimüük Eesti poodides langes mullu kolmandiku võrra, teine on hüppeliselt kasvanud tankimiste arv välisriikides.
Õppetunniks tulevastele põlvedele
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ütles, et uuring on neile üks suur õppematerjal. Tema sõnul oli neil seda vaja eelkõige seetõttu, et saada kogu «aktsiisijandile» lõpuks objektiivne kõrvaltvaataja pilk.
«Enne seda oli infomüra väga suur, igaüks oli spetsialist, kõik tegid oma uuringuid,» põhjendas ta. «Meile öeldi, et mida te siin uurite, minge vaadake kinni pandud maapoodi ja kõik on selge.» Selline suhtumine peegeldab tema sõnul aga üksikuid näiteid, mitte laiemat pilti, mida nemad otsisid.
Kõige suuremaks väärtuseks pidas ta seda, et kui varem vaadati kütuse- ja alkoholiaktsiiside laekumist eelkõige riigieelarve mätta otsast, siis nüüd on teada ka laiemad sotsiaalmajanduslikud mõjud, näiteks see, kui palju on ettevõtted kasumit kaotanud ja töötajaid koondanud.
Kuigi prognoosimudelid on ministeeriumil endalgi olemas, andis uuring neile paremad süsteemsed meetodid, mille abil on võimalik hinnata kavandatavate aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele, tööhõivele.
Kõige lõpuks lootis Kirsipuu, et põhjaliku uuringu najal tehakse tulevikus lihtsalt mõistlikumaid otsuseid. Eriti aktuaalne on see nüüd, mil pannakse kokku uut valitsust, mis väga tõenäoliselt võib just aktsiiside kallale kippuda.
Elektri- ja pakendiaktsiisi jäi uuringust välja
Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade viimaste aastate alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuste aktsiisipoliitika mõjust majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes ning tuua välja erinevate võimalike otsustega kaasnevaid riske ja võimalusi aktsiisipoliitika tõhustamiseks tulevikus.
Vastavalt lähteülesandele ei kajasta aruanne elektri-, kütteainete- ja pakendiaktsiisi. Tegemist on majanduslikke mõjusid analüüsiva dokumendiga ning aktsiisipoliitikaga kaasnevaid laiemaid mõjusid (nt rahvatervis ja keskkond) mõjuanalüüsis ei käsitleta. Seetõttu ei saa ainuüksi käesoleva analüüsi baasilt teha tervikliku aktsiisipoliitika tulevikusuundade osas olulisi järeldusi ega soovitusi.