:format(webp)/nginx/o/2019/02/15/11790330t1h79bc.jpg)
Eesti kohtunike ühing pöördus justiitsminister Urmas Reinsnalu poole palvega taastada kohtunike töövõimetuspension, mis 2013. aastal ära kaotati. Ühingu sõnul aitaks hüvitis vältida olukorda, kus osaliselt töövõime kaotanud kohtunikud peavad ametit endiselt edasi.
Kohtunike ühingu sõnul on seadusandja viimase kümne aasta jooksul kärpinud järk-järgult kohtunike sotsiaaltagatisi ning peale ameti eluaegsuse ja seadusega kindlaksmääratud palga enam tagatisi sisuliselt alles polegi.
«Vaieldamatult on ameti eluaegsus ja seadusega kindlaksmääratud väärikas suuruses palk kohtunikuameti juures väga olulised tagatised, kuid kohtusüsteemi vajadusi silmas pidades ei ole ainult nende tagatiste säilitamisega piirdumine pikemas perspektiivis piisav,» seisab ühingu saadetus kirjas.
Suurimad sotsiaaltagatiste kärped toimusid kohtunike sõnul 2013. aasta suvel. Enne seda oli näiteks kohtunikuna töötamise ajal tekkinud püsiva töövõimetuse korral kohtunikul õigus saada töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni suurus oli 100%-lise töövõime kaotuse korral 75% kohtuniku viimasest ametipalgast; 80 või 90%-lise töövõime kaotuse korral 70% kohtuniku viimasest ametipalgast ning 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 30% kohtuniku viimasest ametipalgast.
Kohtunike ühing möönab, et põhimõtteliselt oleks kohtunikel võimalik kaitsta ennast sissetuleku vähenemise eest ka eraõiguslike elukindlustuslepingute sõlmimise teel, kuid selliste lepingutega ei ole vähemalt hetkel võimalik saavutada varem kohtute seaduses ette nähtud töövõimetuspensioniga samaväärset kindlustuskaitset töövõime kaotuse puhuks. Isegi kui see oleks võimalik, kaasneksid sellega kohtunike jaoks arvestatavad lisakulud.
Ühing leiab, et töövõimetuspensioni maksmise võimalus tuleb taastada või luua võimalus muu sarnases suuruses hüvitise maksmiseks kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Põhjuseid toob ühing välja kaks: esiteks annab see kohtunikuametit pidavatele või selle ameti valimist kaaluvatele juristidele kindlustunde, et panustades õigusriigi toimimisse ja tehes pikaajaliselt stressirohket tööd, ulatab riik neile vajadusel abikäe ning nende sissetulek töövõimetuse tekkimisel märkimisväärselt ei lange.
«Teiseks aitaks pensioni või hüvitise maksmine kaasa sellele, et kohtunikuametit ei peaks osaliselt töövõime kaotanud kohtunikud, keda praegu oleks inimlikel põhjustel raske suunata kohtunikametist ja -palgast loobuma. Selline olukord paratamatult halvendab tööõhkkonda kohtu sees ning vähendab õigusemõistmise efektiivsust tervikuna,» kirjutas ühing.
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)