Välisluureamet: Venemaa kasutab Tallinna merepäevi sageli külastavat purjekat mõjutustegevuseks (5)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa õppepurjekas Mir Tallinna merepäevadel.
Venemaa õppepurjekas Mir Tallinna merepäevadel. Foto: Georg Kõrre / Postimees

Välisluureameti andmetel kasutab Venemaa Tallinna merepäevade sagedat külalist, õppepurjekat Mir mõjutustegevuseks.

Praegu on moes rakendada selleks Venemaa riigi- ja õppeasutuste suuri purjelaevu, mis osalevad mereretkedel, regattidel ja festivalidel üle maailma. Retkedega kaasnevad poliitilised üritused kohapealsele vene kogukonnale, propagandaetendused Vene ajaloo valitud episoodidest ning Vene Õigeusu Kiriku misjonitöö, milleks kasutatakse vabaõhu jumalateenistusi, imettegevaid ikoone ja pühakute säilmeid, kirjutab välisluureamet täna avalikustatud aastaraamatus.

Erilist tähelepanu pööratakse laevu külastavatele poliitikutele, kohalike omavalitsuste ja äritegelastele. Sellise tegevuse hea näide on Tallinna merepäevade sage külaline – Peterburis paikneva Makarovi-nimelise Riikliku Mere- ja Jõelaevastiku Ülikooli õppepurjekas Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus (Morskoi Russki tsentr) .

Venemaa tsiviillaevade kahtlane käitumine on pikka aega EL-i ja NATO riikide julgeolekuteenistuste tähelepanu all olnud. Kui varem äratasid tähelepanu uurimislaevad, siis nüüd on vaatluse all järjest rohkem Vene firmadele kuuluvaid ja Venemaa lipu all seilavaid harilikke tsiviillaevu.

Venemaa tsiviillaevade kummalist käitumist iseloomustab see, et need üritavad siseneda teiste riikide mereväeõppuste piirkonda või eri ettekäänetel siseneda laevaliikluseks suletud piirkonda, näiteks uue sõjatehnika katsetusaladesse või mereväebaaside naabrusesse ning strateegilistel põhjustel huvipakkuvaisse, kuid laeva liikluseks mitte kasutatavaisse piirkondadesse.

Järjest sagedasemad on katsed siseneda ilma loata teiste riikide territoriaalvetesse ettekäändega leida tormivarju või parandada tehnilisi rikkeid. Selline käitumine eristub selgelt teistest harilikest tsiviillaevadest.

Vene tsiviiluurimislaevade tegevust viimasel kümnendil võib välisluureameti hinnangul nimetada isegi väljakutsuvaks. Teiste riikide territoriaalvetesse üritatakse siseneda formaalsete taotluste alusel, uurimistööd tehakse poolsalaja ning deklareerimata piirkondades; uurimistöö puudutab sageli vastuvõtjariigi veealuseid kommunikatsioone ning sõjaliselt ja majanduslikult olulisi piirkondi. Tavaliselt hoiduvad Vene uurimislaevade töötajad kontaktidest vastuvõtjariigi teadlastega.

Vene tsiviillaevandus ja selle tegevus kätkeb potentsiaalset julgeolekuohtu. NSV Liidu ajast pärit anakronismina on kõik Vene maa riigiasutustele ja ette võtetele kuuluvad ning Venemaa lipu all sõitvad laevad arvel mobilisatsiooni reservina ning õppustel harjutatakse nende ümberseadistamist sõjalaevastiku abilaevadeks.

Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvate ning Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik lahingu väljaõpe. Laevade omanikud ja meeskonnad peavad olema igal ajal valmis täitma riiklikke ülesandeid, sõltumata geograafilisest asukohast. Peale selle käivitas Venemaa 2015. aastal ühtse riikliku peal- ja allveemonitooringusüsteemi (EGSONPO), mille järgi on kõik Venemaa tsiviilametkondlike ning Venemaa lipu all seilavate laevade meeskonnad kohustatud koguma ja edastama informatsiooni merel ja teiste riikide sadamates toimuva kohta . Süsteemi toimimise ja koordinatsiooni eest vastutab Venemaa Sõjalaevastik .

Seega on Venemaa tsiviillaevastik riiklike struktuuride omalaadne käepikendus. Seda võib vajalikul hetkel kasutada informatsiooni kogumiseks, sõjalistel eesmärkidel või varjatud operatsioonide korraldamiseks. Oluline on tähelepanelikumalt suhtuda Venemaa lipu all sõitvatesse tsiviilalustesse ning nende välisriikide territoriaalvetes ja sadamates viibimise režiimi, märkis välisluureamet.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen täpsustas, et purjelaev Mir on viibinud Tallinnas kahel korral. 2017. aastal peatus Mir Tallinnas koos paljude teiste Tall Ships Race regatist osa võtnud laevadega ning 2018. aasta septembris käis purjekas linnavalitsuse kutsel Tallinnas eraldi visiidi raames. Siis seisis Mir kruiisikai ääres koos teise Venemaa õppepurjeka Sedoviga. 

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles