Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/11/11858925t1hbfe0.jpg)
- Cityparki soov omandada Europark jäi konkurentsiameti vastuseisu taha.
- Konkurentide koondumise järel tekkinuks mõnes piirkonnas monopoolne seisund.
- Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul pole nad aktiivselt ostjat otsinud.
- Lords LB Asset Management ei soovinud ostutehingu nurjumist kommenteerida.
Konkurentsiamet tõmbas pärast seitset kuud kestnud menetlust pidurit tehingule, millega parkimisteenuseid pakkuva Cityparki omanik soovis osta Europarki. Kuna Eesti parkimisturul on suuremaid tegijaid kolm, tekkinuks konkurentide koondumise järel mõnes piirkonnas eraparklate monopoolne seisund.
Leedu investeerimisfirma Lords LB Asset Management ostis Cityparki parklaketi 2017. aasta veebruaris. Toona teatas fondi juhtkond, et nad plaanivad Eesti parkimisturul laieneda ning möödunud aasta juulis sõlmiti leping Norra Europark AS-iga, et osta viimase tütarfirmad Eestis ja Lätis.
Kuna lisaks Cityparkile ja Europarkile on parkimisturul veel vaid üks suurem tegija (AS Ühisteenused, mille endine soojakuningas Kristjan Rahu ostis turvafirmalt G4S – J. R.), asus konkurentsiamet mullu juulis vaagima, milline mõju on koondumisel Eesti turule.
Vallutavad väikelinnad
Detsembris teatas konkurentsiamet osapooltele, et nende koondumine võib oluliselt kahjustada parkimisteenuse konkurentsi Tallinnas ja Pärnus. Ülemöödunud aastal oli Cityparki turuosa konkurentsiameti hinnangul 5–10 protsenti ja Europarkil 50–60 protsenti. Pärnus olid need numbrid vastavalt 0–5 ja 20–30 protsenti, kuid tulenevalt suvepealinna parkimisteenuse korraldusest võinuks ettevõtete ühe mütsi alla koondumisel ulatuda turuosa eraparklate segmendis 90–100 protsendini.
Kuigi Leedu fond esitas jaanuaris konkurentsiprobleemide lahendamiseks täiendavad ettepanekud, polnud need konkurentsiameti silmis piisavad.
Samuti märkis konkurentsiamet oma otsuses, et tehingu negatiivne mõju oleks märkimisväärne: oluliselt väheneks teenuse ostjate valikuvõimalus, samuti suureneks oht ettevõtjate vaheliseks kooskõlastatud tegevuseks, millega saaks mõjutada hinda ja muid tingimusi.
«Seejuures on konkurentsi toimimine oluline mitte üksnes teenuse hinna, vaid ka innovatsiooni, uute lahenduste väljatöötamise, kvaliteedi, teeninduse ja muude tingimuste seisukohast,» seisab ameti otsuses.
Kuigi Leedu fond esitas jaanuaris konkurentsiprobleemide lahendamiseks täiendavad ettepanekud, polnud need piisavad. Selle peale loobuti Europarki ostmisest sootuks.
Lords LB Asset Management ei soovinud ostutehingu nurjumist kommenteerida.
Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul pole ettevõte aktiivselt ostjat otsinud, kuid nagu iga äri puhul, võetakse piisavalt atraktiivse hinna puhul pakkumine vastu.
«Jõudsime Lords’iga kokkuleppele, kuid kuna nad omasid eelnevalt osalust Eesti Citypark’is, oli tegu koondumisega ja tuli saada konkurentsiameti luba tehingule. Koondumisloa taotluse esitamine ning kogu protsess konkurentsiametiga oli ostja vastutusel. Konkurentsiameti menetlus kestis üle poole aasta, kuid rahuldava tulemuseni ei jõutud,» selgitas Kovanen, kuidas leedulastest peaaegu tema uus tööandja sai.
Samas pole veel püssi põõsasse visatud. «Ostja on kinnitanud oma jätkuvat huvi Europark osta. Kuna igal juhul on tehingule vaja konkurentsiameti heakskiitu, siis on pall hetkel ostja väravas,» lisas Europarki tegevjuht.
Tegevus jätkub sama hooga
Kovaneni kinnitusel pole luhtunud müügiprotsess igapäevategevust häirinud – möödunud aasta majandustulemused olid võrreldavad parimate aegadega, ettevõte avas uusi parklaid ja valmistub Tallinna parkimishankes osalemiseks.
Tegevjuht selgitas, et üleriigiliselt on Europarki turuosa umbes 55 protsenti, Ühisteenustel ümmarguselt 35 ning Cityparkil – sõltuvalt sellest, kuidas mõõta – 5–10 protsenti.
Kui konkurentsiamet ei soovinud eelmainitud näitajaid ärisaladusele viidates avaldada, siis Kovaneni sõnul pole mõtet veiderdada. «Selgelt arusaadav ärimudel, korraldatakse parkimist ja võetakse raha või teenustasu ja see kajastub ühel või kahel real majandusaasta aruandes,» märkis ta.
Turuliider Europark Estonia teenis 2017. aastal 8,8 miljonit eurot müügitulu, äsja Kristjan Rahu omandusse läinud Ühisteenuste käive oli ligi 5,7 miljonit eurot (millest parkimine moodustas 4,5 miljonit) ning Leedu fondi omanduses olev Citypark müüs parkimist 2,1 miljoni euro eest.
Ühisteenuste tegevjuhi Hendo Priimäe sõnul ei saa nad konkurentide koondumisega seonduvat kommenteerida ega teha oletusi tehingu mõjude kohta, juhul kui see oleks jõustunud. «Mis puudutab Ühisteenuste plaane, siis tegeleme sellega, kuidas pakkuda linnastumise ajastul liikluskorralduses klientidele mugavaid ja säästlikke lahendusi,» märkis ta vaid.
Teine suur pidur sel aastal
Tänavu on konkurentsiamet tõmmanud pidurit juba kahele suurühinemisele. Lisaks parkimisfirmadele sumbus sarnaselt aasta alguses tehing, millega Soome-Prantsuse ehituslahenduste pakkuja Consolis tahtis osta Eesti suurima betoonitootja TMB Grupi. Äripäev valis TMB mullu aasta edukaimaks ettevõtteks.
Euroopa oma valdkonna üks suurimaid tegijaid Consolis teatas möödunud suvel lõpus, et nad tahavad siseneda Baltikumi ja Skandinaavia betooni- ja ehitusturule ning TMB Grupi omandamine annab selleks suurepärase võimaluse. Selle tarvis esitas Consolise Soome tütarettevõte Parma OY Eesti konkurentsiametile koondumistaotluse. Jaanuari alguses, ligi pool aastat hiljem, teatas konkurentsiamet, et nad luba ei anna, mis tähendab, et Eesti mõistes väga suur, tõenäoliselt mitmekümne miljoni euroni küündiv välisinvesteering jääb katki.
Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete juhataja Maarja Uulits põhjendas, et nad andsid Consolisele märku, et koondumine võib Eesti turul kaasa tuua konkurentsiprobleemi. Selle peale võttis ettevõte taotluse ise tagasi. Nimelt kuulub Consolisele veel teinegi Eesti suur betoonitootja E-Betoonelement.
TMB Grupi juht ja üks omanik Jaan Luts ütles toona, et konkurentsiameti otsus oli pettumus. «Eriti seetõttu, et me oleme pool aastat teemaga tegelenud ja seda ette valmistunud,» rääkis ta, lisades, et selle aja jooksul pole saanud nad pikemaajalisi plaane seada ega suuri investeeringuid teha.
«Samas teisalt oli see initsiatiiv alati Consolise poolne. Ja kui liitumist ei toimu, jääb firma ikka meie kätte ja saame seda oma äranägemise järgi arendada,» nägi Luts ka positiivset poolt.
TMB Grupp, endise nimega AS Tartu Maja Betoontooted on pika ajalooga ettevõte. See asutati juba 1961. aastal, seal töötab pea 500 inimest ja aastane käive ületas 2017. aastal 120 miljonit eurot. Ettevõte toodab betoonelemente Baltikumis ja Soomes. Eelmise aasta puhaskasum oli 14,5 miljonit eurot, aasta enne seda oli kasum 5,3 miljonit.
TMBst kuulub 32,2 protsenti Lutsule, samuti 32,2 protsendi omanik on firma nõukogu esimees Vallot Mangus. Veel 11,73 protsenti kuulub soomlasele Mika Saarelainenile, ülejäänud osaluse omanikud äriregistrist ei selgu. Mangus ja Luts ostsid ettevõttes kontrollpositsiooni 2012. aastal suurtelt ehitusfirmadelt Skanska, YIT ja Merko, kellest igaühele kuulus firmast toona 25 protsenti.
Janno Riispapp