Omal ajal täiesti ulmeliseks peetud Tallinna-Helsingi meretunneli projekt sai eile tükk maad reaalsemaks, kui hiinlased lubasid sellesse investeerida 15 miljardit eurot. Eesti ametiasutusi teeb selline asi aga ettevaatlikuks.
Tellijale
Hiinlaste tunneliraha teeb Eesti ettevaatlikuks (26)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed kriitikud, näiteks Euroopa Komisjoni transpordiasjade eest vastutav Henrik Hololei, on pidanud tunnelit ebatõenäoliseks just selle astronoomilise maksumuse tõttu. «Mille arvelt see raha võetakse? Hariduse? Teadusinvesteeringute? Riigisiseste ühenduste?» on ta varem küsinud.
Nüüd, mil tunneliidee väsimatu eestvedaja Peter Vesterbacka ja tema tiim suutsid ära veenda Hiina investeerimisfondi Touchstone Capital Partners, kes oleks valmis panustama kogu ehituseks kuluva summa, tundub, et raha pole enam küsimus. Pigem tuleb probleeme muude asjade, eelkõige raha päritoluga.