Tippjuht naudib närvikõdi: «Praegu olen nii laisk, et ei viitsi rongi pealt maha hüpata»

Konesko tegevjuht Mart-Järvo Hirtentreu. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Aasta ettevõtjaks kandideeriv AS Konesko juht Mart-Järvo Hirtentreu ütleb, et ei ole end kunagi palgatöölisena ette kujutanud. Liigset stabiilsust igavaks pidav Hirtentreu naudib masinatehase eesotsas olles uute eesmärkide alistamist ning hoiab end pidevalt valdkonna arenguga kursis.

Äripisik on mehel enda sõnul juba maast madalast olnud. Hirtentreu meenutab muiates, et kooliajal sai ranitsaid vahetatud ja teksapükse müüdud. Eluaegseks palgatööliseks hakkamise mõtet ei ole tal kunagi peas olnud.

Hirtentreu alustas omal ajal õpinguid Tallinna polütehnilises instituudis (TPI). Selleks ajaks kui tema koolitee läbi sai, oli kool ümber nimetatud Tallinna tehnikaülikooliks (TTÜ). Hirtentreu lõpetas TTÜ tööstuse planeerimise eriala esimese lennu ning otsustas oma firmaga õnne proovida.

Algselt oli AS Konesko põhitegevusalaks teenustööna elektrimootorite staatorite mähkimine. Hirtentreu selgitab, et staator on elektrimootori üks kõige algsem detail ning sellega oli kõige lihtsam pihta hakata, kuna elektrikuharidust tal ei olnud.

«See oli lihtne käsitöö, mida tuli täpselt teha ja kvaliteet tagada. Algus oli selle võrra kergem, et tellija saatis meile valmis materjalid. Me panime asjad kokku ja saatsime tellijale tagasi. Müüsime põhimõtteliselt ainult oma tööd,» kirjeldas Hirtentreu äri algusaastaid.

Alustades hirm tuleviku ees

Ta märgib, et 90ndatel äriga alustamine tekitas üksjagu ebakindlust. Ettevõtete loomine oli nii värske asi ja Eesti alles iseseisvunud – mõnikors tekkis paratamatult hirm, et võibolla tuleb Vene aeg veel tagasi. Alustava ettevõtjana olid Hirtentreul aga käed-jalad tööd täis ning kõhklemiseks väga palju aega õnneks ei jäänud.

Juba esimese aasta lõpuks oli Konesko töötajate arv kasvanud kaheksalt inimeselt 30 peale. 2004. aastal, mil ettevõte Tallinnast Koeru kolis, oli töötajaid juba saja ringis.Samas aastast algas ka Konesko oluline laienemine, kuna nende pikaaegne Soome partner KCI Konecranes OY otsustas lõpetada mootorite valmistamise Soomes ning siirdada mootorite tootmine tervikuna Eestisse. Praegu ongi Konesko põhitegevusaladeks elektrikilpide, elektrimootorite valmistamine ning sildkraanade otsavankrite valmistamine ja masinaehituslik allhanke töö. Ettevõte tegutseb Koerus, Põltsamaal ja Türi-Allikul.

Veebruari keskpaiga seisuga töötab ettevõttes kokku umbes 418 inimest, kuid see arv suureneb vaikselt iga kuu. Kusjuures töötajate seas on mehi ja naisi enam-vähem võrselt.

Hirtentreu tõdeb, et nad on leidnud oma niši. Eestis Koneskole eriti konkurentsi ei jagu ning mootorite valdkonnas on nad ka väljaspool Eestit esirinnas. Ta märgib, et mootorite tootmise edus mängibki rolli eelkõige pikaajaline kogemus. Lisaks on Koneskol suur sortiment.

Toodang läheb üle maailma laiali: Prantsusmaale, Aafrikasse, Ameerikasse, Hiinasse. Osa toodangust läheb kõigepealt Soome, kus partnerfirma lisab veel oma komponendid seadmele juurde.

Peagi kavatseb Konesko avada Türi-Allikul uue tehase, kus hakatakse tootma peamiselt standardiseeritud elektrimootoreid ja kraanade elektrijuhtimise seadmeid. Seni oli seal ainult logistikakeskus. Türi-Alliku krunt ostetigi varuga, et tulevikus oleks võimalik veelgi kasvada. Praegu on Türi-Allikul tööl juba 34 inimest, aasta lõpuks peaks see arv umbes 50 võrra kasvama, nii et järvamaalastel on põhjust uute töökohtade üle rõõmustada.

Konesko tegevjuht Mart-Järvo Hirtentreu. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja /

Töötajaid mitmest linnast

Hirtentreu tõdeb, et kvalifitseeritud tööjõu leidmine ei ole alati lihtne. Seetõttu sümpatiseerib talle Türi-Alliku tehase uus asukoht, et see jääb kahe linna, Paide ja Türi vahele ning piirkonnas on nii bussi- kui ka rongiliiklus. See annab võimaluse ka kaugema kandi inimestel sinna tööle käia.

Hirtentreu sõnul on tal eriti hea meel selle üle, kui inimesed on Tartust ja Tallinnast ära kolinud, et Koneskos tööle hakata. «Need on minu meelest kõige suuremad edusammud, kui me suudame siia tuua inimesi, kes on kunagi siit ära läinud või kes tulevad siia uute elanikena,» lisas ta. «Kui sa oled inimesele õigel ajal palga maksnud ja kõik kokkulepitud tingimused täitnud, siis ta ei lähe ära, vaid toob oma sõbra, abikaasa ja lapse ka siia tööle.»

Hirtentreu märgib, et Konesko koolitab enamiku oma töötajaid kohapeal ise välja. Tema hinnangul õpetatakse koolides praegu liiga palju selliseid ameteid, millega tulevikus midagi peale pole hakata. Tehnilise rakenduskõrgharidusega inimesi tuleb aga tikutulega taga otsida. Hirtentreu lisab, et isegi tehnikaülikooli lõpetanud noored tuleb tehases välja õpetada, kuna kooliteadmised kipuvad sageli liiga teoreetiliseks jääma.

Üheks raskeimaks perioodiks peab Hirtentreu 2009. aastat, mil oli majanduslangus ning osa inimesi tuli olude sunnil koondada või nende palkasid langetada. Hirtentreu ütlust mööda selgitasid nad töötajatele raskeid olusid ning andsid lubaduse palgad kriisi möödudes endisele tasemele tagasi tõsta. Enamik töötajad olid sellega nõus, mõned siiski ka lahkusid.

Enne kriisi tabas Hirtentreud aga 2006. aastal üks veel valusam kaotus, kui ta jäi ilma oma äripartnerist. Hirtentreu sõber, kelle kanda oli firmas raamatupidamine, hukkus autoavariis.

Hirtentreu märgib, et äripartneri kaotus oli raske mitmel moel. Esiteks oli emotsionaalselt valus jääda ilma enda pikaaegsest sõbrast, teiseks läks ühes äripartneriga kaduma ka palju informatsiooni. Noorte meestena ei osatud ette näha, et kellegi elupäevad nii ootamatult lõppevad.

Siiski tõdeb Hirtentreu, et raskused pole talle loobumismõtteid tekitanud, elu läheb edasi. «Nii palju inimesi on ju sinu alluvuses tööl, kuidas sa loobud,» märkis ta.

Kesine teedevõrk pidurdab arnegut

Hirtentreu nentis, et üldiselt meeldib talle Eestis väga äri ajada. Koneskol on tehasekomleksid kolmes eri omavalitsus. Hirtentreu toob välja, et koostöö omavalitsustega on tema meelest lausa ideaalselt sujunud. «Kellegagi ei ole pidanud vaidlema hakkama. Kõik saavad aru, et see ettevõte on kõigile kasulik,» ütles ta.

Küll aga teeb teda murelikuks, et Eesti infrastruktuuri arendamine ja parendamine ei liigu piisava kiirusega edasi. Hirtentreu sõnul on mõned tema ettevõtte potentsiaalsed partnerid loobunud Eestisse tulemast, kuna siinne teedevõrk on väga kohmakas ja alles lapsekingades.

«Kasvõi see, et Tallinna-Tartu maanteed ehitatakse umbes nii kaua, kuni ma pensionile lähen,» tõi ta näite.«See on ikka karm värk, kui ei saada tehtud ühte teed, kus ei ole vaja mingitest mägedest läbi raiuda. Näiteks Hispaania kasutab samamoodi euroraha ja nad jõuavad aastaga sadu kilomeetreid teid tega. Ma ei saa aru, mis Eestis see probleem on, et me ei saa põllu peale teed teha.»

Ta lisas, et üks asi on inimelud, mis Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine päästa aitaks. Teine asi on ettevõtluse paratamatu seos kaobaveoga. Eestis polevat tema hinnangul selleks kuigi häid eeldusi, kuid teedevõrgu arendamine võiks aidata ettevõtluse võimendamise osas positiivseid muutusi luua.

Hirtetreu märkis, et suurt läbimurde tunnet tal nende pikkade aastate jooksul olnud ei olegi. «Pigem ei meeldi mulle seisev vesi. Öeldakse, et stabiilsus on surma algus. Kui kõik on liiga stabiilne, siis on kõige igavam aeg,» sõnas ta. «Mulle meeldivad uued protsessid, mis tulevad juurde, et jõuda edasi oma valdkonnas. Kasvõi tehnoloogia arenemine. Maailmas on nii palju näiteid, kust õppida.»

Elektrimootorite maailm läheb Hirtentreu kinnitusel aina kirjumaks. Ta ei välista, et ühel hetkel võib Konesko hakata näiteks elektriautodele mootoreid tootma.

Kindel on see, et Hirtentreu tööind pole grammigi langenud:«Praegu olen nii laisk, et ei viitsi rongi pealt maha hüpata, paneme edasi!»